Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected] • 31. mai 2021

Miks tungivad minu koju naabri toidulõhnad ja kuidas seda probleemi lahendada?

Liiga võimsa köögikubu puhul hakkab õhk tagurpidi liikuma ning ebameeldivad lõhnad jõuavad tuppa ka siis, kui kubu on välja lülitatud
Foto: Anti Veermaa
Paljud kortermajade elanikud on hädas naabrite juurest levivate toidulõhnadega ning tänases pandeemia valguses on lisandunud siia ka inimeste kartus kehvasti ventileeritud ruumide ees. Mis on põhiliseks ventilatsioonisüsteemide ja lõõride probleemkohaks korterites ning kuidas see probleem on lahendatav, räägib Aron Pihtjõe energiasäästule orienteeritud ehitusfirmast Varpo Grupp OÜ.

„Põhiline õhumigratsiooni allikas on korteri alarõhk, mida tekitavad liiga võimsad köögikubud. Kõikides, ka nõukogudeaegsetes kortermajades, on juba algselt projekteerimise käigus ette nähtud teatud määr, mille järgi köögiventilatsiooni võimsust arvutada. Tavaliselt on selleks riigi määrused ja enamasti on nende määruste järgi paika pandud, et köögiventilatsiooni määratud mahuks on 50 l/s,” selgitab Pihtjõe. „50 l/s on aga äärmiselt väike number, eriti arvestades, et väiksemategi köögikubude maksimumvõimsus on juba 100 l/s. Köögikubu töö on suruda õhk ventilatsioonilõõrist läbi, aga lõõr peab olema võimeline selle õhu ka vastu võtma.”

Reaalses elus tähendab see Pihtjõe sõnul, et kubuvalik korteris on kriitilise tähtsusega ja väga spetsiifiline. „100 l/s kubu võib olla piisav, et tekitada köögile väljatõmme võimsusega 50 l/s, kui kõik takistused maha arvestada. Kui aga kubu on võimsam ja tekitab reaalselt rohkem tõmmet, hakkavad tekkima probleemid. Kui näiteks paigaldada kööki klassikaline 200 l/s kubu ning panna see täisvõimsusel tööle, võib tekkida šahtis 60-80 l/s õhuliikumine. Aga mis saab ülejäänud õhuliitritest?”

Ülejäänud õhk jääb seisma, tekitab šahtis ülerõhu ja hakkab otsima väljapääsu läbi kõikvõimalike muude avauste. See tähendab, et õhk hakkab ringi liikuma ja imbuma läbi ehituskonstruktsioonide kõrvalolevatesse šahtidesse, seintesse ja korteritesse. Samal ajal tekitab 200-liitrist köögikubu kasutav inimene enda koju hulgaliselt alarõhku ning korter hakkab ahmima puudujäävat õhku kõikvõimalikest kohtadest. Ja kõige lihtsam on lisaõhku saada šahtist, kuhu on kogunenud seesama kubust tulnud õhk.

Süüa tehes ja köögikubu kasutades määrduvad ventilatsioonitorude, šahtide ja lõõride seinad rasva ning muu toidutegemisest tekkiva tahmaga. Nendega torus kokku puutudes võtab õhk lõhnajäägid kaasa ning hakkab haisema. Õige lahenduse puhul liiguks õhk ventilatsioonitorudes ainult ühtepidi ehk korterist ventilatsioonišahti mööda katusele. Ent liiga võimsa köögikubu puhul hakkab õhk tagurpidi liikuma ning ebameeldivad lõhnad jõuavad tuppa ka siis, kui kubu on välja lülitatud. Seejuures võib liikuda lõõridesse jäänud saaste – suitsetamise jäägid, söögilõhnad ja viirused – ka teiste alarõhuga korterite vahel.

Ventilatsioonilõõrist tulenevast ebameeldivatest lõhnadest räägiti ka 5. mail 2021 ETV saates „Pealtnägija”, kus vanemas eas naisterahvas süüdistas oma majanaabreid enda mürgitamises mürgiste kemikaalide, suitsuhaisu, värvi- ja kapsakeeduaroomidega. Terviseameti andurid aga anomaaliaid ei tuvastanud. Sarnaseid tülisid on tegelikult üle Eesti naabrite vahel palju. Varpo Grupil on probleemi lahendamiseks tehnoloogia olemas.

Alarõhk tekitab probleeme ka hoone konstruktsioonidele

Pihtjõe sõnul on paraku veel probleeme, mida alarõhk tekitab ja see on seotud ehituskonstruktsioonidega. „Kui korterisse on tekkinud alarõhk, võtab korter endale õhku mitte ainult köögikubu lõõrist, vaid ka mujalt: õhk hakkab liikuma läbi põrandaliistude, välisuste, aknapilude, teiste lõõride ja põrandate, kust õhk vaid suudab läbi tulla ja kus on teisel pool suurem rõhk,” selgitab ta. „Ehk kui majas on 10 korterit ja kahes neist on tekkinud kubu tarvitamisest alarõhk, hakkavad need kaks korterit õhku juurde nõudma. Ja teistest korterist hakkabki õhk liikuma alarõhu poole, liikudes läbi konstruktsioonide ja jaotudes erinevate ruumide vahel. Selline migratsioon võib tekitada kõikides maja korterites lõhnade leviku. Ei ole oluline, kas korter on renoveeritud või mitte.”

Konkreetne lahendus sellise probleemi puhul on ühtlustada majasisene õhurõhk. See tähendab, et kõik korterid varustatakse värskeõhuklappide ja automaatsüsteemiga, mis pidevalt jälgib õhu liikumist, kvaliteeti ja rõhku ning hoiab ära alarõhu teket. Kui pole alarõhku, pole ka halbu lõhnu ning nii hoiame ka viiruste leviku korterite vahel kontrolli all.

Varpo Grupp selgitab selleks kõigepealt välja hoone ventilatsioonivõimekuse ning asjaolud, miks ventilatsioon õigesti ei tööta. Seejärel pakub ettevõte korteriühistule välja lahenduse ventilatsioonimonitooringule ja automaatikale, mis hoiab korterite õhurõhu tasakaalus, välistades korteritevahelise õhu liikumise. Soovitame sellist süsteemi paigaldada kõikidele hoonetele, et hoida hoonesisene rõhk paigas ja hoone ventilatsioon kontrolli all. Nii takistame toidulõhnade, viiruste, suitsuhaisu jms levikut korterite vahel ning hoiame lõõrid õigetpidi töös.

Eelmise aasta detsembris avaldas TV3 saade „Laser” pärast oma ala professionaalidega arutamist kuus punkti, mis muudaks kooliskäimise Covid-19 ja teiste nakkushaiguste olukorras turvalisemaks. Esmatähtsana toodi välja õhu kvaliteet, mida saab mõõta CO2 näitajaga. CO2 mõõtja ei mõõda viiruse osakesi õhus, aga õhus on liiga palju süsihappegaasi, on tõenäolisem viiruse kandumine. Selle vastu aitab ainult korralik ventilatsioonisüsteem.

Korteri rõhku parandavat süsteemi on võimalik tellida kõigil korteriomanikel, kuid mõistlik on tellida süsteem tervele hoonele, et saaks kogu maja ventilatsiooni kontrolli alla. Pakume nõu ja lahendusi igale korterelamule!

www.varpo.ee

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785