Autor: Äripäeva eriprojektide toimetus • 4. mai 2021

Eesti Tulekaitsematerjalide Liit tahab tõsta ehituskultuuri hoonete tuleohutuse tagamisel

Tuletõkkematerjalide paigaldaja praktiline koolitus
Autor: Tauno Kais

Eesti ehitusturul vohab tulekaitsematerjalide osas palju segadust ja halli ala ning projekteerija, ehitaja või järelevalve teadmatuse või olukorra teadliku ärakasutamise tõttu on võimalikud traagiliste tagajärgedega tulekahjud. Et leida lahendus valdkonnas tegutsevate spetsialistide teadlikkuse kasvatamiseks ja tuletõkketöödega seonduva ehitusprotsessi üldise kvaliteedi parandamiseks, loodi enam kui pool aastat tagasi MTÜ Eesti Tulekaitsematerjalide Liit.

„Mõelge alustuseks, kui suure osa ööpäevast viibib kaasaegne inimene mingis ehitises? Ükskõik siis kas õppides või töötades, sportides või puhates, sisseoste tehes ning meelelahutust otsides. Euroopas ehitiste tuleohutusega tegeleva assotsiatsiooni Fire Safe Europe hinnangul võib see olla isegi kuni 90% meie ajast. See keskkond peaks olema igal ajahetkel mugav ja kindlasti ka turvaline,” nendib liidu juhatuse liige Tauno Kais. „Rääkides ehitiste tuleohutusest on põhimõtteliselt kaks võimalikku lähenemist – esimene on püüda kontrollida seal toimuvate tegevuste tuleohutust. Aga see ei ole 100% tulemuslik, sest me ei suuda seda teha pidevalt. Alt võib vedada näiteks tehnika, aga ka inimlik eksimine põhjustab ohu. Teine lähenemine oleks projekteerida ja ehitada võimalikult tuleohutu hoone! See tähendab eelkõige, et tulekahju hoones ei levi, vara ei hävine ja on tagatud hoones viibivatele inimestele ohutu väljumise ning päästjatele päästetööde tegemise võimalused. Mõlema lähenemise koosmõjul peakski olema saavutatav maksimaalselt suurim efekt.”

Värske kompetentsikeskusena koondab liit nii tuletõkketöid tegevaid paigaldusettevõtteid ning materjalitootjaid või nende ametlikke esindajaid kui ka tuleohutuse maastikul tegutsevaid valdkondlikke eksperte. Sealhulgas ka Tuleohutuseksperdi kutsetunnistusega isikud. MTÜ tegevjuhi Tamur Vaheri sõnul on liidu loomise eesmärk lihtne: „Ei saa öelda, et tuleohutuse järelevalve ehitusvaldkonnas oleks nõrk, kuid riiklik tuleohutusjärelevalve ei saa paratamatult kontrollida piltlikult öeldes igat auku ja ava. Vastutus tuletõkkelahenduse õigsuse eest on ju tegelikult kõikidel asjassepuutuvatel osapooltel. Ja iga ehitis on täpselt nii tuleohtlik kui tuleohtlik on selle kõige nõrgem lüli. Isegi kui arhitektidel, projekteerijatel ja ehitusjärelevalvel võivad olla olemas kasvõi vähesed teadmised tulekaitsest, siis kitsaskohaks kipuvad olema hoopis tulekaitse toodete kasutajad, kellel puudub arusaam toote omadustest ning ettenähtud kasutuskohtadest. Nad ei pruugi iga toodet tunda ning kasutavad neid materjale oma parema äranägemise järgi. Ent see on ka mõistetav, sest neil puudub sellekohane väljaõpe ning seda neilt ka ei nõuta.”

Ta lisab, et liidu pikem vaade ja perspektiiv oleks ehitusturg tulekaitse toodete ja vastava teenuse osas saaks selgemaks, ühemõttelisemaks ning ennekõike turvalisemaks. „Töötame selle kallal, et liit suudaks pakkuda ekspertiisi koolituste valdkonnas, seda nii tuleohutuse osas terviklikumalt, aga ennekõike tulekaitsematerjalide õiget kasutamist käsitlevas. Loodav koolitusprogramm annaks valdkondlikud baasteadmised ning selle läbinuile väljastatakse liidu poolt ka vastav sertifikaat. See ei ole küll kutsetunnistus, kuid seda omavalt isikult saaks eeldada vastavaid teadmisi ning kvaliteeti. See annaks ka tellijale kindluse, et palgatud ettevõte teostab töid sellest lähtuvalt. Loomulikult võiksid tuletõkketöödega seotud osapooled, näiteks ka ehitusjärelevalve, selle baaskoolituse läbida, et nad räägiksid ehitajaga objektil ühte keelt ning oskaksid pöörata tähelepanu kõikidele olulistele detailidele mis tuletõkkelahenduse toimivust mõjutavad.”

Soomes on analoogne ühendus ammu sarnase koolitusprogrammi loonud ja seal on kujunenud normaalsuseks tuletõkketöödega tegelevate ettevõtete töötajatel see baaskoolitus läbida. Sisuliselt on tekkinud olukord, et tuletõkketöid polegi erialase koolituseta võimalik teha. Tellija teadlikkus on Soomes ilmselt kõrgem ning enamasti keeldutakse laskmast objektile töötama inimest, kes pole vastavat õpet läbinud. „Ka Eesti turul on selleks valmisolek olemas,” sõnab Kais, kes on teinud palju tulekaitsematerjalide alaseid koolitusi. „Mul on olnud mitmeid juhtumeid, kus ehitaja helistab ja ütleb, et järelevalve nõuab talt koolitustunnistust oma pädevuse tõendamiseks. Praegu on selliste koolituste puhul aga probleemiks, et need on eelkõige tootjapõhised. Testitud tuletõkkelahenduste tase on tootjatel aga väga erinev, materjalid on erinevad näiteks oma füüsikaliste omaduste poolest, mis mõjutavad ka tulekaitselahenduse toimivust.”

Kui ettevõtte ehituskultuur on madal ja kontroll nõrk, ei saa ka eeldada valminud ehitiselt maksimaalset tuleohutust

Kindlasti pole liidul plaanis sekkuda riiklikku kutseõppe reguleerimisse, kuid soov on tugevalt edastada sõnumit, et kui ehitada, siis tuleohutult. „See on kulu, mis peab end vajadusel ära tasuma. Tuleohutuse tagamisega seotud ehituskulud muutuvad mõttetuks, kui ehitusvigade tõttu lahendused ei toimi või kui arhitekt, projekteerija, ehitaja ja omanik tegelikult eesmärgist aru ei saa.”

Ehitusseadustikust tulenevalt peaks ehitamisel järgima hea tava, ohutuse ja asjatundlikkuse põhimõtteid. Tuleks tagada, et ehitis on kasutajale ohutu ning asjatundlikkuse põhimõte tähendab hoolsuskohustust, et tagada oma tegevuste ohutus, nõuete arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine. Asjatundlikkuse eelduseks on tegevuse eripärale vastavad teadmised ja oskused.

Korrektselt teostatud kommunikatsioonide läbiviigu tuletõkketihendamistest
Autor: S.Aavasalu

„Kuna üheski ehitusalases kutse- ega kõrgkoolis ei õpetata tegema tuletõkketöid, tekib küsimus, et kust ehitajad neid peaksid üldse oskama? Ja kust saavad oma teadmised projekteerijad ning ehitusjärelevalve?” tõstatab Vaher küsimuse. Kui tuleohutusnõuded ja ehitamisel järgitavad põhimõtted on kõigile samad, siis ei saa ju olla, et igaüks teeb nagu oskab. Eesti Tulekaitsematerjalide Liit on seadnud eesmärgiks tulekaitsematerjalidega seonduvas valdkonnas juhendmaterjalide väljatöötamise ning miks mitte sisustada ka hea tava põhimõtted, millest lähtuvalt tegutsetakse

Probleemina näeb liit ka valdavat praktikat, et ehitusprojekti eriosad, näiteks tehnosüsteemid ja tuleohutus, ei kajasta kõiki detaile piisavalt. Osapooltel puudub info, kuidas tuleohutusnõutele vastavust praktikas tagatakse. Nii juhtubki sageli, et ehitusplatsil püütakse lahendada olemasolevat olukorda, millele pole pakkuda aga ühtegi testitud lahendust. Selliste olukordade vältimiseks vajalik info on tootjatel olemas, aga projekteerijal ning ehitajal pole lihtne leida, sest see on hajutatud tootjapõhiselt. Eesti Tulekaitsematerjalide liit püüab ka siin kujuneda ehitusvaldkonnas partneriks kompetentsikeskuse näol. Eeldused selleks on loodud tuleohutusekspertide, paigaldusettevõtete ja materjalitootjate liidusisese koostöö näol.

Kuigi tootjate osas on liidu seis vastava oskusteabe osas juba päris hea, sest Eestis enimkasutatavate tuletõkkematerjalide esindajad on juba liikmeteks, on Eesti Tulekaitsematerjalide Liiduga jätkuvalt oodatud ühinema nii tootjate esindajad ja kõik valdkonnaga kokkupuutuvad ettevõtted

Liit kaitseb turgu ka ebaausa konkurentsi eest

„Eesmärk on kaitsta ka oma liikmete ühishuve,” lisab Kais. „Euroopa Liidus on ehitusmaterjalide tootmisele ja katsetamisele seatud reeglid, tuletõkkelahenduste taga on sõltumatutes laborites tehtud reaalsed tulekatsed ning kehtestatud on järelevalvesüsteem, tagamaks toodete toimivuse püsimine nagu see oli katse tegemise ajal. Ka kehtivad ehituslikud tuleohutusnõuded on täitmiseks projekteerijale, ehitajale ning järelevalvele ühtemoodi. Aga päriselus saab ehitaja nõrka järelevalvet eksitada ning kasutada tooteid, mis ei pruugigi tagada nõuetekohast tuleohutust. Või järelevalve blokeerida ehitajat oma äranägemisel. Päriselus saab mõni ekspert oma positsiooni pahatahtlikult kasutada ka isiklikes ärihuvides või materjalimüüjal on võimalus reeglitest mööda vaadata. Me seisame igati ausa konkurentsi eest valdkonnas, sest ebaausad võtted ei kahjusta ainult kellegi ego või ärihuve. Siis võib päris otsene mõju olla ka tuleohutusele.“

Eesti Tulekaitsematerjalide Liidust saab rohkem informatsiooni 6. mail 2021 veebi teel toimuval Äripäeva Tuleohutuskonverentsil! (hyperlink: https://pood.aripaev.ee/tuleohutuskonverents-2021)

Eesti Tulekaitsematerjalide Liidu põhieesmärk on edendada tuleohutusalast teadlikkust läbi erialateadmiste järjepideva arendamise ja jagamise, rõhutades tulekaitsematerjalide olulisust ning nende nõuetekohase kasutamise tähtsust ehitistes tuleleviku tõkestamisel suurendades sellega valdkondlike tööde üldist kvaliteeti.

Ühing kaitseb ja esindab oma liikmete ühishuvisid kodu- ning välismaal, teeb koostööd teiste sarnaste ühendustega Eestis ja teistes riikides, sh ka muude organisatsioonide, juriidiliste- ja füüsiliste isikutega nii kodu- kui välismaal.

Eesti Tulekaitsematerjalide Liidust saab rohkem informatsiooni 6. mail 2021 veebi teel toimuval Äripäeva Tuleohutuskonverentsil!

Jaga lugu
Ehitusuudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785
Hannes RummReklaamimüügi projektijuhtTel: 518 4688