Autor: Äripäeva eriprojektide toimetus • 20. november 2020

Unistus sai teoks

Autor: Oleg Hartšenko XOfoto OÜ

Kodu loomine algab unistusest ja plaanist. Nii ka Erki ja Angeli puhul: pererahvas mõtles soovid selgeks ja pani ideed paberile.

Angeli ja Erki soetasid oma uue kodu krundi Erki lapsepõlvemaast pooleteise kilomeetri kaugusele. Paik oli juba jalutuskäikudest tuttav-omane ning vanemate ja venna koduni oli siit vaid mõne kilomeetri tee. Kuna lastele taksojuhiameti mängimine pere ajakavasse ei mahu, arvestati sedagi, et lapsed uue kodu asukohast ise kooli-huviringi saaksid liikuda.

Pererahval plaan paigas

„Hoone joonis oli meil juba 10 aastat varem ruudulisele paberile visandatud ja otsisime arhitekti, kes meie nägemust teostada aitaks. Paljud on valmis pakkuma lennukaid visioone, ent olemasoleva plaani vormistamise ideega kaasa ei tule,“ meenutab Erki.

Siin tulid pererahvale appi AA Arhitektid, kellega kiiresti ühine keel leiti. Krunt oli valitud nii, et see plaanitava majaga sobiks, muuhulgas arvestati päikese kulgemist – ikka selleks, et meie laiuskraadil võimalikult palju valgusest osa saada. Seejärel arutati läbi tellija erisoovid.

„Minu unistuseks oli suur garaaž – see laotub nüüd 38 ruutmeetril,“ räägib Erki.

„Tahtsin oma koju kunagi Soomes ehitusmessil nähtud kolmnurkseid aknaid,“ lisab Angeli. Ta küll tunnistab, et nii mõnigi väike ebamugavus selgus alles siis, kui aknad olid juba paigaldatud – näiteks asjaolu, et kolmnurkset akent robot ei pese. Samas on ta kokkuvõttes isikupärase lahendusega rahul.

Mõlemad meenutavad muigega, et paar korda seadsid arhitektid soovitud lahenduse mõistlikkuse ikkagi küsimärgi alla – olgu tegu kasvõi elutoa keskel kõrguva trepiga, ent oma unistused otsustas pererahvas siiski ellu viia ja ei kahetse.

Autor: Oleg Hartšenko XOfoto OÜ

„Sepistatud käsipuudega tammepuidust trepp on meie maja ehe,“ kiidab Angeli. „Astmed on standardist laiemad, kaks inimest saavad teineteisest mööduda ilma, et peaksid külg ees end läbi mahutama. Ja kokkuvõttes on kogu maja planeering selline, et kodu on ühe pilguga hallatav, pere on koos.“

Sellega on väga rahul just lapsed, sest nii on tunne turvaline (ning lisaks peab trepilt pererahva tegemistel silma peal maailma uhkeima karvakasukaga kiisu Mandu: nurrumootor ilmselt kontrollib, et Erki ja Angeli faktidega täpsed oleksid).

Autor: Oleg Hartšenko XOfoto OÜ

Kivimaja oli kindel soov

Ühes olid Angeli ja Erki kindlalt ühel meelel: kodu saab olema kivist. „Soovisime viilkatuse ja paksude seintega kivimaja ja otsustasime bauroci kasuks. Olin kuulnud, et bauroc aitab kaasa hea sisekliima saavutamisele ja selles osas vastab tegelikkus ootustele,“ kirjeldab Erki maaküttel kodu ehitamiseks kasutatud materjale.

„Otsustasime vältida tehismaterjale,“ täiendab Angeli. „Tänu bauroci lahendusele on meil hingav, ent soe sein. Ka siseseinte akustiline lahendus loodi bauroci toodete abiga. On hea, et kõik vajadused on tootjal läbi mõeldud.“

Oluliseks peab pererahvas ka seda, et ladumine käis kiiresti, plokid sobituvad omavahel ja külmasildasid ei teki.

Hea teada:

Tänaseks on baurocist ehitatud uues kodus elatud kolm aastat: 2015. aasta augustis osteti maa, sügisel asuti ehitama ja 2017. aasta sügisel koliti sisse.

Näppupidi ehitusel juures

Tänu sellele, et ehituse käigul igapäevaselt silm peal hoiti, teab peremees täpselt, kust jooksevad baurocisse süvistatud elektrijuhtmed või kust kulgevad põrandaküttekaablid. Kui tekib vajadus maali jaoks kruvi seina lasta, pole muret, et midagi läbi puuritakse.

„Niimoodi tasapisi ehitades ja ise juures olles saab ka teha muudatusi seal, kus tarvilik. Näiteks nihutasime tulevast külmkapi asukohta arvestades köögiseina 20 sentimeetrit. Tasub kõik ise üle mõõta ja olla kindel, et asjad ära mahuvad,“ räägib Erki.

Kokkuvõttes kulges ehitustöö plaanipäraselt: iganädalastel koosolekutel arutati läbi tööjärg ja lepiti kokku, kuidas edasi. „Mulle meeldib, et ehitaja tundis kella. Lubadused täideti punktuaalselt,“ kiidab Angeli.

Nagu iga ehituse juures kombeks, peavad kusagil rakenduma ka Murphy seadused ja vähemalt üks töö tuleb ringi teha. Viimsi koduga seotud apsakat kirjeldab pererahvas naeruturtsatuste saatel nii: „Tehti krundile vundamendi tarbeks väljakaeve ja selle asemel, et pinnas krundilt ära viia, transporditi see aia teise nurka. Mõne aja pärast aeti pinnas laiali, mille tulemusel moodustus haljastuseks sobimatu kivikõva pinnaga koorik ja maapind oli tunduvalt kõrgem, kui naaberkinnistutel. Taaskord kooriti aiast kokku kogu laotatud muld ja viidi lõpuks ära. 200 kanti möllsavi rändas mööda krunti selle asemel, et see kohe teisaldada.“

Viimased väljakutsed

Täna ootavad veel lõpetamist saun ja teisel korrusel asuv vannituba. Just neis ruumides on veel näha ka maja „luustik“ ehk bauroc-plokkidest seinad, mis ootavad viimistlemist. Teada aga on, et loodus tühja kohta ei salli, seega hoiustatakse teise korruse vannitoas praegu majapidamisvahendeid alates tolmuimejast ja lõpetades harjade-kühvlitega. „Ei raatsi nii heast suurest hoiuruumist loobudagi,“ viskab Erki nalja.

Ees ootavad veel väiksemad silikoonimisstööd ja terrass vajab alles ehitamist. Suures plaanis on ehitus aga lõpetatud. Kuigi majaga oli mässamist omajagu, pererahvas siia kulutatud aega ei kahetse. „Kes teab, võib juhtuda, et kui lapsed on juba suured, teeme veel ühe projekti,“ viskab Erki võimaluse õhku.

Autor: Oleg Hartsenko

Ehitaja: Timoreta OÜ

Arhitektuur: visioon pererahvalt, vormistada aitas AA Arhitektid OÜ

Maja keskne trepp: Keila Puidukoda OÜ

Seinakonstruktsioonid: Bauroc AS

Autor: Riina Solomonova
Jaga lugu
Ehitusuudised.ee toetajad:
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785