Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected] • 5. detsember 2019

Vaatamata kõikidele arengutele ei ole aga leiutatud robotit, mida puldi abil korstna otsa saata lõõre pühkima. Tööd tehakse endiselt klassikaliste vahenditega nagu kulp, hari ning uuendusena aeg-ajalt ka spetsiaalne tolmuimeja või uued pöörlevad harjasüsteemid.

Samas on laienenud korstnapühkijate teenuste nimekiri. Lisaks korstnalõõridele pühitakse tänapäeval ka ventilatsioonilõõre, tehakse lõõride uuringuid ja kaardistamisi ning korstnapühkija- meistritel on õigus väljastada küttesüsteemide eksperthinnanguid elamu või korteri kasutusloa taotlemiseks. Just seoses eksperthinnangutega on nüüdsest võimalik saada esmast konsultatsiooni ka veebi vahendusel.

Potipoiss OÜ korstnapühkijad tõdevad, et esimesel kohtumisel läheb kõige rohkem aega selle peale, et seletatakse lahti, milline üldse eksperthinnangu väljastamise ning päästeametilt nõusoleku saamise protsess välja näeb. Miks mitte teha seda Skype või Facebook messengeri kõne vahendusel, et hoida kokku teie aega?!

Samuti saab tänapäeval veebi vahendusel üle vaadata juba olemasolevad dokumendid, et siis rahulikult arutada, mida ja kust tuleks juurde muretseda. Kui kliendil on võimalik ja on tahtmist, saab ju ka küttekehadele esmase pilgu läbi veebi peale visata, sest nii mõnegi suurema eksimuse saab sel viisil tuvastada. Korstna otsa me kliendil siiski ronida ei palu, sest vaatamata kõigele tuleb enne eksperthinnangu väljastamist meistril süsteem ise kohapeal üle vaadata.

Toome siinkohal veel kord välja mõned momendid, mis on küttesüsteemide puhul kasutusluba taotledes olulised.

-Kindlasti on vajalik kehtiv korstnapühkimise akt, kuid sellest piisab vaid siis, kui kõik muud dokumendid on ka olemas.

-Küttesüsteemi ehitaja või paigaldaja peab teile jätma küttekeha passi, kus on kirjas küttekeha võimsus ning kütmisjuhis.

-Samuti peab paigaldaja või ehitaja poolt jääma dokument paigaldaja allkirjaga, et töö on nende poolt tehtud vastavalt kõikidele kehtivatele normidele ja nõuetele.

-Lisaks on vaja kasutatud materjalide sertifikaate ning kui mõni osa küttesüsteemist jääb edaspidi kaetuks nii, et seda ei saa enam vaadelda, peab olema esitamiseks ka kaetud tööde akt. Oluline on tõestada, et materjalid vastaksid CE nõuetele.

-Kõik eelnevalt loetu ei kehti ainult küttekehade kohta, vaid ka korstna kohta, mis on samuti osa küttesüsteemist.

-Ja ära ei tohi unustada teostusjooniseid.

-Olemas peab olema ka ehitusprojekt ning ehitatud küttesüsteem peab vastama ehitusprojektis paika pandud kütteprojektile.

Kui mõnda või kõiki neid dokumente ei ole päästeametnikule ette näidata ja ehitusregistrisse üles panna, siis suure tõenäosusega soovib päästeamet saada küttesüsteemide eksperthinnangut. Selle dokumendi eesmärk on näidata, et küttesüsteem ei ole tuleohtlik ning on ehitatud vastavalt kehtivatele seadustele ja normidele.

Loomulikult võib online-konsultatsioonis uurida ka teiste korstnapühkimisega seotud küsimuste kohta. Vaata lisainfot potipoiss.ee