Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected] • 12. november 2019

Akustikakonsultant Linda Madalik tunnistab, et pärast pikka kuude kaupa muretsemist saali õnnestumise üle hakkab ta rahunema, sest nii muusikud kui ka publik on saali hästi vastu võtnud. „Tuuakse esile ilusat ja loomulikku kõla, heli selgust ja ruumilisust, muusikud kuulevad üksteist hästi ja saal toetab esinejaid. Kuigi mõõtmistega testimine pole veel lõpuni viidud, võib subjektiivse kuulamise abil arvata, et ruumis on saavutatud optimaalsed akustilised parameetrid.”

Oma mahu poolest on ruum kammersaal, mis eeldab esinejate hulgale piiranguid. Siiski on kontserte andnud ka suuremad muusikakollektiivid – ettekandele tuli isegi Tobiase oratoorium „Joonas” sümfooniaorkestrile, neljale koorile, solistidele ja orelile. Madaliku sõnul kujuneb suurte muusikakollektiivide esinemisel kammersaalides helitase siiski liiga suureks. „Saal tuli küll selle kontserdiga toime, säilitades kõrge helitaseme juures helipildi selguse, mistõttu lärmiks ei läinud. Aga saali ilus kõla ja nüansirikas esitusviis tuleb ikkagi kõige paremini välja just kammerkoosseisudega. Mõõdukas peab olema helivaljuse reguleerimisega võimendusega muusika esitamisel, kus ruumi kõlavust vähendatakse helineelavate seinakardinate abil.”

4 pilti

Suur saal

Saali kõla ja erinevate kontserdivõimaluste testimine veel käib

Juurdeehitis koos suure saali ja black box’iga on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori Ivari Ilja sõnul lisandunud võimaluste integreerumine õppetegevusse ning see on olnud sedavõrd sujuv ja edukas, et juba praegu on raske meenutada, kuidas üldse oli võimalik varem tegutseda. „Saalides toimub pidevalt õppetöö ja kontserdid, mis annavad ka avalikkusele parema pildi sellest, mida meil õpitakse ja tehakse. Muljed suurest saalist on väga positiivsed ja meil on väga tihti täissaal, mis tähendab, et külastajaid on suures saalis ligi 500 ja black box’is 130. Lisaks said meie 100. sünnipäev ning saalikompleksi avamine laialdast kajastust meedias ja isegi välismaa ajakirjanduses.”

Ta lisab, et just suur saal on tõeliselt keeruline ehituslik, tehniline ja tehnoloogiline süsteem, kus kõik peab kuni pisiasjadeni laitmatult ja tõrgeteta toimima. „Mõningaid tõrkeid on ette tulnud orkestriaugu hüdraulika ja akustilisi kardinaid liigutavate mootoritega, kuid need probleemid kindlasti lahenevad, ja usun, et saalikompleks hakkab toimima nagu õlitatud, hästi seadistatud masinavärk.”

Koorijuht Mikk Üleoja testis saali ühel päeval kolme tunni jooksul koos Eesti Rahvusmeeskooriga. „Otsisime koori jaoks akustiliselt kõige paremini toimivat positsiooni laval ning leidsime, et mida eespool koor seisab, seda kompaktsem ja publiku jaoks loetavam kõla on. Eksperimenteerisime ka laes rippuva akustilise pilvega. Veendusime, et selle kõrguse muutmine toob kaasa selged akustilised muutused nii laval kui ka saalis,” kirjeldab ta. „Kogemuse sain ka noorte koorijuhtide konkursi lõppkontserdilt, kus akustilised külgkardinad olid väljas, kuid siis tundus, et kõlapilt on hillitsetud ja kuidagi distantseerunud.”

Mitmete keeruliste tehniliste lahedusteni jõuti ehitamise käigus

Nordlin Ehitus OÜ projektijuhi Hindrek Rootsma sõnul olidki muusika- ja teatriakadeemia ehitamise peamiseks väljakutseks ainulaadsed akustikanõuded. „Sisetöödel kasutasime palju akustiliste omadustega materjale: vineeri, puitu, villaplaate, kipsist kinopaneele ja spetsiaalseid puidust ning vineerist akustilisi plaate. Ruumide mürakindlus pidi tulema nii hea, et kontserdid saalides ei tohi segada üliõpilasi harjutusklassides ning vastupidi. Seega oli lisaks materjalidele väga tähtis näiteks läbiviikude tihendamine, et juhtmete ja kaablite vahele ei jääks kõlakodasid. Uudse lahendusena on hoones spetsiaalne niisutussüsteem, mis hoiab niiskuse tasakaalu nii vineerviimistluse kui ka kasutatavate muusikariistade tarvis.”

Ehitusettevõtte juhatuse esimees Ülo Older lisab, et kompleksi ehitus oli keeruline, kuid see õnnestus hästi tänu kõigi osapoolte pühendumusele – hästi valitud alltöövõtjatele, heale koostööle projekteerijate, ehituse järelevalve ning tellijaga. „Erilised tänusõnad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektorile Ivari Iljale, kes isiklikult osales peaaegu kõigil ehituskoosolekutel. Sellest tulenevalt lahendati kõik tööde käigus esile kerkinud teemad kiirelt ja asjakohaselt. Kahjuks kohtab sellist suhtumist ehituses äärmiselt harva.”

Linda Madalik soovib avaldada lugupidamist ja siirast tänu ehitajatele. „Hoone oli akustiliselt väga nõudlik ja projektlahendused tehniliselt keerulised, mitmed lahendused tuli leida ehitamise käigus. Meil olid väga võimekad partnerid Nordlin Ehitusest. Oleme uhked kõikide nende ehitusmeeste üle, kelle võimekuse ja hea töö läbi kaunis saal teoks sai!”

Saalikompleks valmis akadeemia 100 aasta juubeliks. Projekteerija oli AS Resand, arhitektid Toivo Tammik ja Mart Rõuk arhitektuuribüroost Ansambel ning saalide sisearhitektuuri autor Aivar Oja FraDisain OÜst. Akustikaprojekti tegi Linda Madalik koostöös Taani akustikabürooga Gade & Mortensen Akustik. Ehituse järelevalvet teostas Tallinna Linnaehituse AS. Saalikompleksi ehitust rahastasid Eesti Kultuurkapital, Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond ja EMTA.