Uuring: tööaja vargusega kaob Eestis 4,5 töötundi nädalas iga töötaja kohta

Tööaja vargus on suur, kuid peidetud probleem peaaegu kõikides ettevõtlusvaldkondades. Tööaja vargus on oma olemuselt praktika, kus töötajad esitavad oma tööandjale tööaja, millal nad tegelikult ei töötanud.

Aga on oluline märkida, et tööaja vargus ei ole alati pahatahtlik. See võib olla ka õnnetusjuhtum, näiteks töötaja, kes unustab oma lõunasöögi märkida. Samuti on olukordi, kus töötajal pole oma tööaja jälgimiseks täpset viisi ja inimese instinkt ajendab neid oma tehtud tunde ülehindama või ümardama.

Kui teil on palju töötajaid ja paljud neist tegelevad ajavargusega, siis tähendab see seda, et probleemile on vaja kiiresti reageerida. Vastasel juhul leiate oma töötajaid esitamas võltsitud tunnilehti või maksate neile ebaefektiivse tööaja eest sadu või isegi tuhandeid eurosid rohkem kui peaksite. Ebatootlike töötundide eest makstud lisatasu ei ole ainuke kahju, mida ettevõte selle protsessiga kogeb. Kui töötajatel on tööaja varguse harjumus, võib see avaldada negatiivset mõju töökohale tervikuna. Näiteks töötajad, kes esitavad oma tööaegu pettuse teel ja pääsevad sellest puhta nahaga, võivad ärritada neid töötajaid, kes teenivad oma tehtud tunnid ausalt välja. See, kui keegi õnnestunult süsteemi petab, on ausatele töötajatele väga frustreeriv. Samuti võib see mõjutada teie pakutavat teenust ja ettevõtet üleüldiselt, kuna tehtud töö on ebakvaliteetne. Pikemad puhkused, tegelemine isiklike asjadega töö ajal või ebaefektiivne töötamine võivad viia klientide kaotamiseni ja kõige hullemal juhul ettevõtte pankrotini.

Kui juhite ettevõtet, on iga sent arvel, seega on oluline, et ettevõtete omanikud teeksid kõik selleks, et minimaliseerida tööaja vargust.

Tööaja varguses võib esineda mitmeid vorme, näiteks:

• Tööaja sisestamine teiste eest

• Töö alustamine kokkulepitust hiljem

• Töö lõpetamine kokkulepitust varem