Korralikult ehitatud hingavad seinad tagavad ehitisele pika eluea

Seina ehitamisel peaks järgima reeglit, et seinakihtide aurutakistused väheneksid seest väljapoole. See tähendab, et väljaspool oleva kihi aurutakistus ei tohiks olla sisemise omast suurem. Kuna veeaur liigub samas suunas soojusega ehk välja, siis tekib temperatuuride erinevuse mõjul seina sisse kastepunkt, mis tähendab seda, et õhk ei suuda enam veeauru siduda ning on oht kondensatsioonivee tekkeks. Edasine stsenaarium on hallitus, mädanevad konstruktsiooni puitosad soojustusmaterjali soojapidavuse vähenemine ning lõpptulemusena pole ehitustöödest palju rõõmu, kuna küttearved muutuvad suuremaks ning mikrokliima halvemaks.

“Oluline on ehitada hoone välispiirded nii, et kondensatsiooniveel poleks võimalust tekkida. Loomulikult tuleb ventileeritava seina ehitamise reegli puhul arvestada ka seda, kui suur on soojustuskihi olulisus kogu seinas,” ütles Paroci ehitusinsener Jüri Vähi. “Näiteks toa kõige sisemine kiht ehk tapeet ei mõjuta üldist pilti, sest see on nii õhuke ja seega võib tapeedi taga olla ka kivisein, ent seda olulisem on läbi mõelda kõige paksem seinakiht ehk järgmisena tulev soojustus.”

Täna turul olevatest soojustusmaterjalidest on kõige mõistlikum valik kivivill, sest lisaks heale soojuspidavusele ning tule- ja helikindlusele on mineraalvilla näol tegemist hästi hingava materjaliga, läbi mille saab ehituskonstruktsioonidesse ehituse ajal jääv või hiljem difuusselt läbi seina liikuv veeaur edasi väljapoole tungida ning tuuletõkke ja välisvoodri vahele jäetava tuulutusvahe abiga konstruktsioonist välja kuivada. Korraliku soojustamise puhul ja energiasäästu ehk otsesõnu küttekulude kokkuhoidu silmas pidades tuleb ehitada nii, et seinad oleks õhutihedad. Karkassile paigaldatud seinte puhul tuleb sel juhul kasutada aurutõket.

“Kui aga asuda soojustama olemasolevat maja, näiteks palkehitist, tuleks seda teha sama reeglit järgides väljast, sest siis tekib kastepunkt seina väliskihi lähedale ja konstruktsioonid jäävad kuivaks. Hästi sobib väliseks soojustamiseks Paroc Cortex kivivillaplaat, mida saab kasutada kahekihilisel soojustamisel ka tuuletõkkena, kuna see on kaetud tule- ja tuulekindla kihiga, mis lubab niiskusel väljuda, pakkudes samas suurepärast ilmastikukindlust,” ütles Vähi.

“Põhisoojustuskihina laseb Paroci kivivill, näiteks Paroc eXtra, veeauru hästi läbi, mille tõttu tungib niiskus kerge vaevaga läbi kivivillakihi ja eraldub õigesti paigaldatud konstruktsioonide kaudu,” ütles Vähi. “Seda nimetataksegi hingavaks seinaks. Kui vill puutub kokku niiskusega, aurustub see kiiresti ja piirded saavad jälle kuivaks.”

 

Kivivilla puhul on oluline ka tema kõrge vastupidavus – vill säilitab oma soojapidavuse kogu ehitise eluea jooksul. Lisaks säilitab kivivill oma soojus-, heli- ja tuletõkkeomadused ka siis, kui on saanud niiskeks. Seetõttu on kivivill suurepärane soojustusmaterjal, mille kaudu saab veeaur seintest vabalt väljuda, hoides niimoodi seinad hingavana, ent samas soojapidavana kogu ehitise eluea jooksul.

Lisainfo Paroci toodete kohta http://www.paroc.ee