Paldiskisse vesisalvesti rajamisega tuleb pinnale 38 miljonit tonni gneissi, millega võiks täielikult asendada teedeehituses graniidi ja mis suudaks teede eluiga pikendada 40 aastani.

- TalTechi teetehnika lektor Ain Kendra (vasakul) ja Rail Baltica projektijuht Alar Tooming selgitasid, kuidas parandaks gneisi kasutamine Eesti teede seisukorda.
- Foto: Karmen Laur
Energiasalv rajab Paldiskisse vesisalvestit võimsusega 500 megavatti, ehituse käigus peaksime kätte saama ligi 38 miljonit tonni gneissi. Vesisalvesti peaks valmima 2031. aastal, väiksemas mahus võiks see elektrit salvestada kaks aastat varem.
Gneissi saaks kasutada pea kõikides teedekihtides ja sellega saaks asendada graniiti, mida impordime praegu põhjanaabritelt. “Ma ei näe takistust, et gneiss asendaks kogu teede vajaduse mitte ainult viieks aastaks, vaid ka 10, 15, 20 aastaks,” ütles saates insener ja TalTechi teetehnika lektor
Ain Kendra.
Kui peakillustikust aluskiht kestab 20 aastat, siis gneissist alus võiks vastu pidada 40 aastat.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Täna me oma loodusvarasid mõistlikult ei väärinda, tõdes samuti teedeehituse taustaga insener
Alar Tooming, kes on täna Rail Baltica projektijuht.
“Kui me kvaliteetseid materjale liiga palju mulletes või katendites ära kasutame, siis meie lapsed või lapselapsed ei saa enam toota [teid] kvaliteetsetest materjalidest, vaid sõna otseses mõttes nad peavad hakkama sitast saia tegema,” rääkis Tooming.
Samuti rääkisid insenerid saates, miks ei kasuta me laialdaselt Rail Baltica ehitusel aherainet, nagu viis aastat tagasi raudteetrassi planeerimisel lubati.
Ka kirjeldasid Kendra ja Tooming tänase teedeehituse ja materjalikasutuse probleeme ning lahendusi.
Küsis Karmen Laur.
Eesti maapõuest tuleb kümneid tonne ressurssi, mis kahekordistaks teede eluiga
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Energiasalv Pakri rajab Paldiskisse maa-aluse vesisalvesti, mille ehituse käigus toob maapinnale miljoneid tonne gneisskillustikku. See sobib hästi näiteks teedeehituseks ja võib Põhja-Eestit säästa uute lubjakivikarjääride rajamisest.
Inimeste hirmu, et uue karjääri või kaevandusega rikutakse ära harjumuspärane elu ja kannatused jäetakse korvamata, kasutavad ära igat liiki avantüristid – sellele tuleb teha lõpp, kirjutab mäeinsener, OÜ Eesti Killustik juhatuse liige Ole Sein.
Sügis paistab taristuvaldkonna ettevõtetele tume aeg. “Põhimõtteliselt tööd polegi, hetkel on meil tööd augusti lõpuni ja siis ei tea, mis saab,” ütles taristuehituslahendusi pakkuva OÜ KiirWarren.KL juhatuse liige Kimmo Liivak, et sektori lähitulevik on trööstitu.
Kuigi teedeehitus on endiselt madalseisus ja piirkonniti on karjäärides töö üldse seiskunud, loodab Eesti Killustiku tegevjuht Kaire Lukkanen-Jaas, et turg on valmis vastu võtma nende uue toote - pestud killustiku.
PAROC® toob ehitusturule uue toote – PAROC
Linio 10cc. Tegemist on kaasaegse kivivilla soojusisolatsiooniplaadiga fassaadide jaoks (ETICS), mille mõlemad pooled on juba tehases kruntvärviga kaetud. See lahendus aitab ehitusplatsil tööd tõhusamalt korraldada, säästes paigaldusaega ja vähendades liimikulu.