Autor: Birjo Must • 12. detsember 2019

„Ka tööstusettevõtete puhul võiks olla selline kohustuslik registreerimise süsteem, aga oleme täna võtnud seisukoha, et me viime selle kõigepealt läbi ehitussektoris ja seda saab vajadusel hiljem laiendada,“ rääkis Õun Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Maksuamet, politsei ja tööinspektsioon tahavad võidelda ehitussektori käibemaksupettuste, ebaseadusliku võõrtööjõu kasutamise ja ümbrikupalga maksmise vastu. Selleks valminud kava paneb igale suuremale ehitusplatsile kohustuse registreerida kõigi platsil käijate nimed ja edastada nende tööplatsil viibimise aeg kesksesse riiklikku andmebaasi.

Õuna sõnul olevat see kasulik eelkõige ka ettevõtetele endile, et saada ülevaadet, kes ja kui palju on objektidel tööd teinud.

„Kui ma kaks aastat tagasi siinsamas stuudios Raivo Ranna (Rand ja Tuulbergi juht) ja Meelis Mandeliga (Äripäeva peatoimetaja) seda teemat esmakordselt arutasime, jäi see kõlama revolutsioonina. Nüüd kaks aastat hiljem on meil olemas seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus. Ma pigem ütleks, et lõpuks ometi! Sest probleem on suur ja peame leidma mingisuguse muudatuse ehitussektoris tervikuna, mis olukorda parandab,“ märkis Õun.

Õuna sõnul on taolised süsteemid olemas pea kõigis meie naaberriikides. "Kui vaatame üle lahe Soome-Rootsi või allapoole lätlaste suunas, siis tegelikult oleme nagu üksikud hundid preerias, kes pole veel seda teed läinud," märkis ta.

Katuse remontijad muretsema ei pea

Õun rõhutas, et nõue töötajate registreerimiseks kehtib vaid suurtele objektidele, kus töö kestab vähemalt kolmkümmend tööpäeva ja samal ajal töötab ehitusobjektil vähemalt kakskümmend töölist.

„Kui ma hakkan suvel oma maja fassaadi värvima või väike korteriühistu hakkab maja renoveerima, siis nemad kindlasti midagi sellist tegema ei pea,“ selgitas Õun. „Me räägime ikkagi täna nendest objektidest, kus meil on kõige suurem oht töötaja tervisele ja elule ning kus meil on riigivaates kõige suuremad maksurikkumised. Need on siis suuremad ehitusobjektid, kus meil on väga pikad ahelad ja kus lõpuks ei keegi aru, kus see vastutus lõpuks ära hajub,“ lisas ta.

Millised ettevõtted peavad 2021. aastast hakkama uusi nõudeid täitma ja kuidas andmeid korjama hakatakse, kuulake Äripäeva raadio intervjuust siit: