Autorid: Kristi Kool, Andres Panksepp • 17. juuni 2019

Kui kindlustusvõtja rikub hoonet majandades või kasutades raskest hooletusest tulenevalt tuleohutusnõuet, siis reeglina kindlustusfirma hüvitist maksta ei taha või siis teeb seda väiksemas mahus kui sooviti,“ rääkis Niklus. Kogemata juhtunud õnnetuse puhul aga on võimalus hüvitist saada.

Kindlustusvõtja kohustus on juristi sõnul tagada ohutus, kahjujuhtumite ennetamine ja võimalik kahju suuruse vähenemine. Kindlustuslepingu sõlmijale pannakse kohustus mitte rikkuda ohutusnõudeid,

„Peamised vaidlused käivad selle ümber, kas inimene on suurendanud kindlustusriski, ehk rikkunud mingit nõuet, mille tagajärjel on tulekahju puhkemise tõenäosus suurenenud. Selliseid vaidlusi on päris palju,“ kinnitas Niklus lisades, et kohtulahendeid on samas vähe.

„Tulekahju kindlustusjuhtumite puhul vaieldakse alati tuleohutusnõuete üle, peaaegu mitte kunagi ei jõua kohus järeldusele, et tuleohutusnõudeid on rikutud, vähemalt ei pane seda lahendisse. Põhjus loogiline – enamus juhtudest, kus räägitakse nõuete rikkumisest, on tõendid tulekahjus hävinud. Et kohus peab lähtuma tõendatud faktidest, ei saa lahendisse panna.“

Teiseks on kindlustuslepinguid reguleeriv Eesti Võlaõigusseadus võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega kindlustusvõtjasõbralik. „Saksamaal ja Poolas on nii, et kui leiab tõendamist, et isik on rikkunud ohutusnõudeid, siis seadusandja eeldab, et rikkumise tulemusena ka tulekahju tekkis. Eestis sellist eeldust ei tehta. Kui avastatakse tuleohutusnõuete rikkumine, siis tuleb tõendada ka see, et tulekahju puhkes just selle nõude rikkumise tagajärjel. Selline tõendamine on keeruline,“ rääkis Niklus.

Küünal ja koristamata esik

Mida kõike saab aga tuleohutusnõuete rikkumiseks arvata, tõi Niklus näiteks ühest kohtukaasusest:

„Meesterahvas oli kodust ära, jättis korteriukse lahti, tema äraolekul sisenes korterisse vend. Mingil põhjusel, võib-olla sellel, et ta ei tahtnud äratada tähelepanu asjaoluga, et tuli venna juurde otsima alkoholi, ei pannud ta põlema tulesid. Siseneja võttis küünla, jalutas sellega mööda korterit, kukkus, pani selle tegevusega põlema maas vedelenud sodi, ja korter süttis. Asjade käik tuvastati kriminaalmenetluses ja korteri süüdanud vend mõisteti süüdi tulekahju puhkemises.“

Juristi sõnul tulekahju põhjustaja osas vaidlust ei tekkinud, teo toimepanija tunnistas ise oma süüd.

Küll aga tõi Niklus välja tuleohutusnõuete rikkumised, millele kohus tähelepanu juhtis ja mis võivad tunduda kummalised

Kohus juhtis tähelepanu küünlale kui ohtlikule valgusallikale, mille asemel oleks tulnud kasutada taskulampi või mõnd muud tehisvalgustuse allika. „Järelikult iga kord kui ma kodus süütan küünla, on täidetud esimene eeldus selleks, et tuleohutusnõudeid on rikutud. Ehkki loomulikult peab olema tähelepanelik ei saa inimesi ilmselt süüdistada jõulude ajal massilises tuleohutusnõuete rikkumises.

Teiseks koristamata esik, mille kohus loetles samuti rikkumiseks. „Kohtu seisukohast võib välja lugeda, et kui ei korista, rikud tuleohutusnõudeid, sest antud juhul komistas mees pimedas maas vedelenud asjadele, mis süttisid.“ Lisaks tõi kohus puudusena välja, et käepärast polnud tulekustutusvahendeid.

„Lahendit edasi ei kaevatud, mistõttu võib tulevikus mõni kohus võtta selle kaasuse aluseks. Mingit mõju see kaasus kindlasti omab,“ kinnitas Niklus.

Kuula Indrek Nikluse põnevat ettekannet Äripäeva raadio saatest „Lavajutud“