Marti Hääl: õige pea näeme, kes on sogases vees suurimad võitjad

Iraani sõda tõi kütuseturule suured võitjad, aga ka suured kaotajad, tõdeb Alexela juhatuse esimees Marti Hääl.

“Kui tulevad 2026. aasta aruanded nii Eestis kui rahvusvaheliselt, siis me näeme, et selles sogases vees on olnud nii suuri võitjaid kui väga suuri kaotajaid,” prognoosib Hääl saates “Energiatund”.

Samas jahutab Marti Hääl optimismi, et Iraani sõja lõpp toob kaasa kiire jaekütuse kiire hinnalanguse, kuna turg on tema sõnul juba head uudised mõnda aega ette ära hinnastanud.

“27. veebruaril olime diislikütuse maailmaturu hinnaga 700 dollari juures tonni eest, praegu oleme tuhande juures. Kui vaadata tuleviku tehinguid, siis 800st allapoole ta enne 2027. aasta keskpaika hetkel ei luba,” selgitab Hääl.  “Põhjus selleks on hästi lihtne - sisuliselt märtsist alates on elatud reservide peal, mis nüüdseks on rekordmadal.”

Isegi kui Hormuzi väin nüüd avaneb, siis sellega veel olukord Hääle sõnul kiirelt ei parane. “Varude taastamine samaaegselt tarbimise kõrghooajaga võtab ma arvan, vähemalt kuus kuud, aga vabalt rohkemgi aega,”  selgitab Hääl. Seega jääb 1,5-1,7 eurone kütuseliitri jaehind  järgmistel kuudel ka Eestis normaalsuseks.

Saates on teemaks veel eelmisel nädalal Äripäevas käsitletud Eesti riikliku kütusevarude probleem seoses biokütuse kohustuse täitmisega ning ka Alexela ja Eleringi vaheline kohtuvaidlus Paldiski LNG-haalamiskai renditasude üle. 

Muu hulgas avaldab Hääl, et Alexela kavatseb oma Paldiski gaasijaamaga osaleda Eleringi hajutatud taaskäivitamise hankes ning samas kritiseerib ta saates ka Eesti energiapoliitika kujundamist, mis on olnud tema sõnul liialt Eleringi-keskne. 

Saate lõpuosas on kõne all Eesti energiajulgeolek laiemalt, teemadeks Paldiskisse planeeritav vesisalvesti, tuumajaam, kliimaseaduse eelnõu ja heitmekogustega kauplemise süsteem.

Fotol Marti Hääl 2022. aastal konverentsil esinemas.

Foto autor: Raul Mee.