Liimpuitkonstruktsioonide ja ristkihtpuidu (CLT) tootja Peetri Puit teenis 2022. aastal 25,78 miljoni eurose käibe juures 1,85 miljonit eurot kasumit. 2021. aastal oli ettevõtte müügitulu 26,75 miljonit ja tegevuskasum 3,55 miljonit eurot.
Märtsikuus külastas Peetrpi Puitu ka president Karis. Pildil kohtumine Peetri Puit juhi Peeter Peedomaaga.
Foto: Raigo Pajula/Presidendi Kantselei
Mullusega võrreldes vähenes ettevõtte müügitulu 3,61% ja tegevuskasumi rentaablus oli 7,18% (aastaga kahanes 6,11 protsendipunkti). 2022. aastal toodeti kontsernis 36 476 m³ (2021: 44 214 m³) liimpuittooteid, mis tähendas tootmismahu langust 17,5% (2021: tõus 9,0%).
Äripäeva aprilli ajakiri uuris, kuidas arendatakse Eesti kolmes kõige väiksemas maakonnas, aga ka teistes piirkondades, ärikinnisvara, luuakse töökohti ning kui palju makstakse palka. Põlvamaal tegutsev puitehitaja edukalt konkureerida ka maailmas.
Ajal, kui keskkonnaküsimused muutuvad aina olulisemaks, kasvab järjest ka puidu kasutamine ehitusmaterjalina, mis aga seab nii tootajd, arhitektid kui ehitajad uute väljakutsete ette – suured üldkasutatavad hooned peavad vastama rangetele tuleohutusreeglitele, mis tähendab puitmaterjalide tootjate jaoks innovaatiliste tulekindlate materjalide väljatöötamist.
Selle aasta aprillis kahanes kaupade eksport jooksevhindades 2022. aasta sama perioodiga võrreldes 4% ning import 18%, rohkem kahanes kütuste, puidukauba ja tööstustoodete väljavedu, teatas statistikaamet.
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2022. aasta neljanda kvartaliga 1,5%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 12,6%. Aastaga on enim kallinesid materjalid, kuigi kaks tootegruppi on pööranud nüüd langusesse.
Saaremaa ettevõte OÜ Feizerton, mille kaubamärk Feirol on Eestis juba tuttav nii professionaalidele kui ka tavakasutajatele, on tegelenud enam kui 20 aastat kaablitoodete ja elektritarvikute arenduse, tootmise ja müügiga. Ettevõtte juhi Jüri Lemberi sõnul on neil turul omas nišis tugev positsioon, kuid samas on soov üha enam jõuda otse nii ehitusobjektidele kui ka lõpptarbijateni.
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.