“Ja kui tõuseb, siis mida ta välja valgustab?” küsib kogenud ehitusjuht ja õppejõud Enn Tammaru vastukajas Ehitaja eelmise ajakirjanumbri optimistlikule eessõnale. Mina vana “torisejana”, püüan lugejaid kutsuda kaasa mõtlema, sest ilma igaühe isikliku panuseta tänaseks fikseeritud olukord ehituses ei parane.

- Foto: Tallinna Tehnikakõrgkool
Mis selles olukorras mind eriti ettevaatlikuks teeb, on see, et 12. veebruaril, digitaalehituse klastri rakendusrühma ellu kutsutud ja toimunud hariduse ümarlaual jäi mulle kõrvu kõlama kultuuriministeeriumi uuringust esile toodu: “… noorte hulgas on levimas seisukoht, et ehitusvaldkonda tööle suundumine pole soovitav, seal valitseb mitteintelligentne juhtimiskultuur.”
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.