“Ja kui tõuseb, siis mida ta välja valgustab?” küsib kogenud ehitusjuht ja õppejõud Enn Tammaru vastukajas Ehitaja eelmise ajakirjanumbri optimistlikule eessõnale. Mina vana “torisejana”, püüan lugejaid kutsuda kaasa mõtlema, sest ilma igaühe isikliku panuseta tänaseks fikseeritud olukord ehituses ei parane.

- Foto: Tallinna Tehnikakõrgkool
Mis selles olukorras mind eriti ettevaatlikuks teeb, on see, et 12. veebruaril, digitaalehituse klastri rakendusrühma ellu kutsutud ja toimunud hariduse ümarlaual jäi mulle kõrvu kõlama kultuuriministeeriumi uuringust esile toodu: “… noorte hulgas on levimas seisukoht, et ehitusvaldkonda tööle suundumine pole soovitav, seal valitseb mitteintelligentne juhtimiskultuur.”
Seotud lood
Veetrasside ja -seadmete paigaldusel ei sõltu tulemus ainult materjalidest, vaid ka sellest, kuidas neid päris tööolukordades kasutatakse. Kui erinevad süsteemid ja tootjad objektil kokku saavad, tekivad sageli nüansid, mida standardlahendused ei kata. Sellele vastuseks on terviklahendus, mis ühendab materjalid, tehnilise toe ja praktilised koolitused, kus mängitakse läbi reaalseid tööolukordi.