18. november 2020

Eesti puitmajatööstus on Euroopa ja maailm tipp. Meie võimekus lubab ettevõtetel täita nii kohaliku kliendi kodusoovi kui vastata suurele hulgale välismaa klientide tellimustele. Saame uhkusega esile tuua paljusid siinse regiooni puitarhitektuuri tippsaavutusi, kus on eestlaste käsi mängus. Olgu selleks Helsingi raamatukogu või 14-korruseline puidust kõrghoone Norras.

Puidu mehaanilises väärindamises oleme saavutanud olukorra, mida paljudes muudes sektorites ihaleme – oleme need, kes suudavad lisandväärtust luua. See tekib tänu tööstuste tehnoloogilisele arengule ja inseneride ning arhitektide heale tööle. Seeläbi suudavad meie saetööstused ja majatehased koostöös pakkuda kõrge lisandväärtusega puidust toodet – puitmaja – ka välisriikidesse.

Üks arengu ja edu aluseid on aga kohaliku toorme kasutamine. Sektor on saanud kasvada maailmatasemele, sest Eestis kasvav puit on ehituseks väga sobiv ja koostöö erinevate tarneahela lülidega sektoriüleselt hea.

Kohaliku toorme kasutamist peavad oluliseks väärtuseks nii kliendid kui majatootjad. Näiteks palkmajatootmise äris võib välja tuua konkreetseid näiteid, kus uus kodu või saunamaja valmib kliendi enda metsas kasvanud palkmaterjalist.

Seda sedastas alusartiklis ka Lõuna-Eestis palkmaju tootva ettevõtte Hobbiton OÜ juhatuse liige Ragner Lõbu öeldes, et nemad kasutavad tööks ainult Eestis kasvanud puitu, tõstes sealjuures esile ka Eesti männimetsade kvaliteeti ning materjali valmimise jaoks väga head asukohta. Käsitöö palkmajade tootmises on aegade jooksul toimunud korrastumine, kus alles on jäänud tublid tegijad, kel on tööd rohkem kui see oli veel mõni aeg tagasi.

Puitmajadega seotud tarneahelad Eestis on pikad ja kohaliku puitmaterjali kasutamisest võidavad majatehastega otsesemalt või kaudsemalt seotud osapooled: metsaomanikud, metsafirmad, saeveskid, insenerid, arhitektid, liimpuidu tootjad, akna- ja uksetehased, ehitajad jne. Mida see tähendab? Kohalikust puidu kasutamisest tekkiv rikkus jaotub meie ühiskonnas laiapõhjaliselt.

Teisalt on selge ja mõistetav ka see, et puitmajaäri ei ole ükskõik mis riigist või saeveskist pärineva puidu lihtviisiline tooteks vorpimine – see on inseneeria, arhitektuur ja ehitus käsikäes, kus puidu kasutus toimub mitte maksimaalse mahu kasutamise, vaid ehitustehniliselt toimivaima lahenduse loomise põhimõttel. See tähendab, et teatud projektide valmimisel tuleb kasutada ka välismaist materjali.

Seda näiteks põhjusel, et projekt vajab erimõõdus sortimenti või tuleb välismaise puidu kasutamise tagamaid otsida hoopis sõltumatu teguri ehk ebasobivate palgivarumise tingimuste juurest. Igal juhul saab öelda, et kohaliku puiduressursi kasutamine on suurel hulgal majatehastes valdav ja eelistatud lahendus ning Eestis kasvavast metsast on võimalik varuda piisavas mahus ja sobiva kvaliteediga ehituspuitu.