6. juuli 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rail Balticu uus raudteeliin muudab 2026. aastal Baltimaade majandusruumi, luues uued võimalused mitte ainult äritegevuse arendamiseks ja mugavaks reisimiseks, kuid tekitades ka nõudluse erinevate valdkondade spetsialistide järele. Arvestades valdkonna kiiret uuenemist ja digiteerimist, on see trend jätkuvalt tõusujoones.

Raudteeprojekt tekitab nõudluse ja esitab ühtlasi väljakutse tagada kvalifitseeritud kohalike spetsialistide olemasolu sellistes valdkondades nagu ehitus ja inseneriteadused, rääkimata IT-spetsialistidest, kelle järele ületab nõudlus pakkumist juba aastaid.  

Baltimaade tehniliselt kõige keerulisem ja suurem taristuprojekt annab tõuke tööjõunõudlusele juba praegu aeglase majanduskasvu tingimustes.

Arvestades lähematel aastatel oodatavat tööjõunõudluse kasvu seoses taristuobjektide projekteerimise ja ehitamisega, sunnib ebapiisav kohalike spetsialistide osakaal juba praegu otsima sobiva kvalifikatsiooniga inimesi välismaalt.

Ehitusvaldkonnas 13 000 töökohta 

Rail Balticu ehitusetapp algab juba 2019. aastal. Projekti tasuvusanalüüs (CBA, Cost Benefit Analysis) näitab, et Rail Baltic loob Baltimaades ehitusetapi ajaks 13 000 täistööajale taandatud töökohta ehitusvaldkonnas ning enam kui 24 000 täistööajale taandatud töökohta otseselt ja kaudselt seotud valdkondades. Juba praegu on selge, et Baltimaad ei ole valmis projekti tekitatavat nõudlust kvalifitseeritud tööjõu järele rahuldama, mistõttu peavad projekti potentsiaalsed tarnijad oma liitumist kaaludes mõtlema, kuidas see probleem lahendada.

Alates 2026. aastast on Baltimaade turul Rail Balticu taristu toimimise tagamiseks vaja näiteks vedurijuhte ja rongide hooldusspetsialiste, kes on valmis töötama rahvusvahelises keskkonnas, samuti rööbasteede ja teiste raudteesüsteemide hooldajaid ning rongiliikluse juhtimise spetsialiste. Uue raudteetaristu mõjul on omakorda vaja professionaalseid inter- ja multimodaalsete tarnekettide logistikaspetsialiste. Kuna Rail Baltic on elektriraudtee, on vaja ka raudtee elektrifitseerimise spetsialiste.

Paraku on Eestil teiste Euroopa riikidega võrreldes kesised tulemused täppisteaduste ja tehnoloogiaspetsialistide ettevalmistamisel ning STEM-erialade (teadus, tehnoloogia, inseneriteadused ja matemaatika) populaarsuse suurendamisel noorte seas. Baltimaades on väike STEM-erialasid õppivate ja neil töötavate inimeste osakaal. Eurostati andmetel on STEM-spetsialistide ettevalmistamisel on Euroopas juhtpositsioonil Soome, Suurbritannia, Iirimaa, Prantsusmaa, Portugal, Sloveenia ja Leedu.

Arvestades lähematel aastatel oodatavat tööjõunõudluse kasvu seoses taristuobjektide projekteerimise ja ehitamisega, sunnib ebapiisav kohalike spetsialistide osakaal juba praegu otsima sobiva kvalifikatsiooniga inimesi välismaalt.

Õppekavasid tuleb täiustada

Põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajate prioriteediks tuleb seada tulevase tööjõu nõudlusele vastavate erialade valimine, välistamata võimalust jätkata haridusteed mitte ainult ülikoolide pakutavatel erialadel, vaid ka kutsekoolides, millel on Baltimaades juba praegu potentsiaali selle valdkonna jaoks kõige paremaid spetsialiste pakkuda.

Selleks, et meie noored spetsialistid suudaksid tulevikus tõepoolest konkureerida spetsialistidega rahvusvahelisel tööturul, peab Eesti haridussüsteem olema võimeline tulevikku vaatama ning tegelema vajaliku ja kvaliteetse hariduse kättesaadavuse tagamisega, olles tugevalt orienteeritud tuleviku tööturu nõudluse rahuldamisele.

Tuleb arvestada, et praegu paljudes valdkondades ja riikides kõige nõutavamaid erialasid ei olnud 5–10 aasta eest üldse olemaski. Sellised muutused toimuvad järjest kiiremini. 65% praegu algkoolis õppivatest lastest töötab tulevikus erialadel, mida me võime täna ainult ennustada (WEF, 2016). Seetõttu on veelgi olulisem innustada noori õppima selliseid erialasid, mis arenevad jõuliselt, on tulevikus väga nõutud ja vastavad tänapäevaste õppekavade standarditele. Keskkonnateadlased ja -spetsialistid, IT- ja digitehnoloogia eksperdid, insenerid ja ehitusasjatundjad on ainult mõned näited erialadest, mida vajatakse tulevikus väga nii kohalikul kui ka regionaaltasandil.

Seoses Rail Balticu ehitusetapiga aastatel 2019–2026 tekib vajadus uute erialade ja ametite järele, milleks praegu spetsialiste ette ei valmistata. Samuti võib praegu ette näha mõnede raudteega seotud ametite esindajate puudust Baltimaade tööturul. Sellised ametid on näiteks asjatundlikud ehitusmasinate operaatorid, ehitustehnikud ja -insenerid, konstrueerijad, digitehnoloogia eksperdid, maamõõtjad, ehituskonstruktsioonide ja -materjalide kvaliteedi katsetajad, kõrgepingevõrkude ja nõrkvoolu spetsialistid ning kontaktvõrkude projekteerijad ja paigaldajad.

Võõrkeeleoskus on võtmetähtsusega

Kvaliteetse Euroopa rööpmelaiusega raudtee ehitamiseks on vaja spetsialiste, keda ei ole regioonis saada. Seetõttu peavad kutse- ja kõrgkoolid, mis soovivad pidada sammu tulevase nõudlusega tööjõu järele ja aidata tagada vajaliku kohaliku tööjõu olemasolu, arendama tehnikaspetsialistide õpet. Juba praegu tuleb mõelda uutele ja praktilistele oskustele mõeldud õppekavadele ja uutele õppesuundadele.

Õppekavade muutmist kavandades tuleb võtta arvesse üha kasvavat rahvusvaheliste projektide arvu, mis nõuavad mitut keelt oskavaid kõigi tasemete spetsialiste. On tarvis soodustada inglise keeles õppimist. --21. sajand nõuab keeleoskust mitte ainult kontoris, vaid ka ehitusplatsil töötades. Nii Rail Baltic kui ka tulevased projektid nõuavad suutlikkust teha koostööd välisriikide spetsialistidega ja töötada rahvusvahelistes projektimeeskondades, mistõttu võõrkeeleoskus on tohutu eelis.

Oluline on meeles pidada, et tehnoloogia ja taristu arenedes muutub ka töökeskkond. Tulevikus tekivad raudtee ekspluatatsiooni valdkonnas uued töökohad – nii otseselt kui kaudselt taristu haldamise ja kasutamise, reisijate- ja kaubaveoga seotud.  

Oluline roll on innovatsioonil, uutel tehnoloogiatel ja digiteerimisel, millel on oma koht raudteevaldkonnas juba täna. Mainutud valdkonnad annavad tulevikus olulise panuse reisijate ja kaupade mobiilsusesse, juhtimissüsteemide kontrollimisse, vedude turvalisusesse ja kavandamisse ning rikastavad reisijate kogemust sõitude planeerimisel.