Eesti Arhitektide Liidu kutsekomisjoni liige ja Eesti Projektbüroode Liidu aseesimees Tõnis Tarbe hinnangul on uue ehitus- ja projekteerimisseaduse puhul supp keedetud, aga lahjaks on jäänud - klimbid puha kadunud.
Tarbe: Välja on tulnud kellumeeste seadus
  • Foto: Andras Krallla
Jätkub Tõnis Tarbe kommentaar:
Seaduse tekst ei anna tervikülevaadet inimesele. Ehitusprotsess on palju pikem, seda ei selgita valminud seadus ning seletuskirjas pole piisavalt ka välja toodud. Näiteks ehituse mõiste all pole aru saada, kas tehnosüsteemide ehitus on ehitamine.
Hea on, et valminud ehitusseadustik on üks tervik, mis kirjeldab ehitamist tervikuna, see on hea, õige ja arendav. Seal on projekteerimis- ja teede osa, infrastruktuuri osa, elektritööd. Samas tundub, et vähe on kaasatud spetsialiste. Mõlema seadusega kaasati laia spektrit, tehti formaalsed küsitlused, kuid neid pole kuulatud.
Pädevuse tingimused on lünklikud
Imestama paneb, et seaduse tekstides pole ehitajate pädevusnõuete kõrval arhitektide- ja planeerijat pädevust kirjeldatud. Kas ühiskond arvab, et arhitektid on nii pädevad või vastupidi, et nad on nii mõttetud, et neist pole vaja kirjutada? Ometi arhitekti- ja insenerieriala on reguleeritud eriala.
Samas on ehitajatele pandud pikalt kategooriaid, tekib küsimus, kas ehitajate tase on siis nii nõrk.
Vastamata jäävad küsimused: kas ehitis on teos, kas ta loetakse autoriteoste hulka, millistel juhtudel autorikaitseseadus kehtib või mitte? Nagu kellumeeste seadus.
Valdkonna vastutav minister võib seadust täiendada määrustega, aga mitte kõikidele osadele pole sellist võimalust antud. Arvan, et ehitis algab projektist. Mul on tunne, et see on pädevuse küsimus, seadust sellest valdkonnast ei tunnetata ja ujutakse mööda ning niipalju on eneseuhkust, et pole ka küsitud.

Seotud lood

Arvamused
  • 21.05.15, 13:31
Kuidas rakendub uus planeerimis- ja ehitusõigus?
Seni on räägitud peamiselt uuest planeerimisseadusest ja ehitusseadustikust, väiksemat tähelepanu on saanud kahe uue seaduse rakendusseadus, mis annab esimesena aimu suvel toimuvate muudatuste haardest ja mõjust.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.08.26, 06:00
Milline on ehitusmaterjalide osa hoonete LEED sertifitseerimisel? Golden Gate’i kogemuslugu
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele