Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vellevoog: riigil puudub arhitektuuri arengust suur pilt
Eesti Arhitektide Liidu aseesimehe Kalle Vellevoogi küsib värskes Äripäeva Ehituse lisas mis siis ikkagi arhitektide arvates on tänases Eestis valesti, mis jätkuvalt sunnib küsima, kas Eesti riik ikka tahab ja oskab ära kasutada Eesti arhitektkonna oskusi, teadmisi ja tahet meie elukeskkonna kvaliteedi parandamisel?
Ehitatud keskkond omakorda moodustab olulise osa meie rahvuslikust rikkusest, selle kvaliteet ning atraktiivsus tagab meie konkurentsivõime ümbritsevate riikide tõmbekeskuste seas, aitab luua kõrgeltkvalifitseeritud töökohti ja tõmmata kohale investeeringuid. Elukeskkonna kvaliteedis peegeldub ka Eesti arhitektuuri ja üldisemalt ehituskultuuri tase.
Eesti arhitektuur on lahutamatu osa Eesti kultuurist, mille säilitamise ja arengu tagamine on põhiseaduse järgi meie riigi üks peamisi kohustusi. Nagu on märkinud kunagine kultuuriminister Jaak Allik, ei peaks riik otseselt sekkuma kultuuriloomesse, küll saab riik aga tekitada seadusandliku keskkonna, mis soodustab kultuuri teket ega sea sellele ebaloomulikke tõkkeid.
Kui 2002. aastal lahutati seni ühes seaduses olnud planeerimine ja ehitamine kaheks eraldi seaduseks, juhtis Eesti Arhitektide Liit valitsuse tähelepanu, et ruumiline planeerimine ja ehitamine on omavahel tihedalt seotud protsessid ja neid tuleb käsitleda ühiselt ning ühe seaduse raames.
Tollal esitas EAL läbi seadusloome töögruppide hulgaliselt ettepanekuid, millede seadust koostavate juristid pea täielik mittearvestasid ja viis lõpuks arhitektide liidu avaliku distantseerumiseni antud seadustest. Seniste, korduvalt parandatud planeerimis- ja ehitusseaduste ühildamatus põhjustab ehitusprotsessis osalejatele peavalu tänaseni.
Miks ikkagi on Eesti Arhitektide Liidu arvates Eestil vaja arhitektuuripoliitikat ja millised on tänased kitsaskohad, mida see lahendaks?
Loe pikemalt 18. septembri Äripäeva lisast Ehitus.
Autor: Kalle Vellevoog
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.
Enimloetud
Viimased uudised
Linnaarhitekt: leidsime Atlantise omanikega kompromissi
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud 2024. aastal 50 suurima käibega ettevõtet ja nende teenitud kasum või kahjum
Mapri: raudbetooni ja terasetootjatel tundub olevat palju tööd, kuna on tekkinud tarnejärjekord
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele