Madalenergiahoone vaikimisi kohustuslikuks

TTÜ ehitas kevadel koostöös erafirmadega valmis Mustamäe nõlvale testhoone, kus püütakse saada täpsed andmed ja lähtekriteeriumid, millele peaks vastama uue kümnendi algusest üks kohustuslik liginullenergiahoone. Olen sellega igati päri ning toetan kahel käel, et Eesti teadusasutused annaksid piisavalt tõestusmaterjali ning lähtekriteeriume madala energiatarbimisega hoonetest.

Paraku puudutab kohustuslik Euroopa Liidu direktiiv vaid avalikke hooneid ehk minu arusaamist mööda büroohooneid. Ent energiahindade tõusu ja rohelise mõtteviisi juurde jõudnud inimeste toel on kasvanud huvi madalenergiahoonete vastu ka eraklientide hulgas.

Sellele mõeldes arvan, et Eesti ehitussektor on praegu väga heal stardipositsioonil. Kui ehitussektoril on piisavalt ambitsiooni, võiks üheks selle valdkonna suunaks võtta vaikimisi passiivmaja või siis liginullenergiahoone kriteeriumide rakendamise ka iga uue või renoveeritava eluhoone puhul – olgu see siis eramu, paarismaja, väiksemat või suuremat sorti korterelamu. Usun, et kui selline eesmärk püstitada ning haarata kaasa arendajad, arhitektid, projekteerijad, materjalitootjad ning ehitajad, aitab see kiirendada kogu sektori arengut ning uuemate lahenduste väljatöötamist.

Kõlab energiafirmade suhtes vaenulikult? Vastupidi. Olen pigem seda meelt, et vähemalt Eestis tegutsevad energiaettevõtted võiksid madalenergia või liginullenergiahoonete arendamisel samuti kaasosalised olla. Sellel on kindlasti potentsiaali parimate lahenduste väljatöötamisel.

Siin siis minu üleskutse – insenerid, rohkem koostööd ning ambitsiooni, et luua igale Eesti perele energiasäästlik kodu. Meil Eestis on suurepärane kliima selle teostamiseks. Meil on selleks parima suurusega riik.

Innustuseks võib ehk lisada, et ka mobiiltelefoni leiutamine ei olnud kindlasti lihtne, kuid nüüd on see olemas igal inimesel.