Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ero Viik: ellujäämiskursus ja võimalikud liitumised
Ehitusmahtude säilimine sõltub eratellijast, sest riigi osalus väheneb. Eelarveperioodil 2007–2013 laekus Eestile Euroopa Liidu struktuurfondidest toetusena 2,5 miljardit eurot, sellest 1,7 miljardit saime kätte lausa viimasel neljal aastal.
Võimalus teha sellises mahus investeeringuid on aidanud väga palju kaasa ehitussektori taastumisele. Keeruline on öelda, kas erasektori tellimuste maht kasvab käesoleval ja tuleval aastal piisavalt, et kompenseerida riigi tellimuste olulist vähenemist, või mitte.
Muretsemiseks annab põhjust tõsiasi, et ehitusettevõtetele on esitatud varasemast märgatavalt vähem tellimusi. Samas on selgelt tunda ka erasektori kasvavat huvi uute arendusprojektide käivitamiseks. Prognoosime, et ehitussektori käive väheneb käesoleval aastal ligi 6 protsenti ja 2014. aastal veel umbes 10 protsenti.
Konkurents tiheneb.
Ilmselt ei jätku ei sel ega tuleval aastal tellimusi kõigile ehitusettevõtetele. Kas lepingute võitmise nimel hakatakse taas tegema ehituspakkumisi, mis jäävad alla omahinna? Või suudame seekord terad sõkaldest eraldada?
Aeg annab selgust, kas ja millises ulatuses on tellijal soovi väikese lisakulu eest võimalikke riske pangagarantiidega maandada. Küllap näeme, kas töövõtjate hulgas on neid, kes teevad käibe säilitamise nimel kahjumlikke pakkumisi, kuigi see muudab raskeks nii enda kui ka teiste ettevõtjate elu.
Rolli toimuvas mängivad ka pangad. Seal sünnivad otsused, kellele ja millises mahus garantiilimiite pikendatakse ja käibevahendeid võimaldatakse.
Riigihanke tingimustes on pangagarantiid nõuda väga tavapärane, aga paraku on
üsna arvestatav osa erasektori väiketellijatest eelistanud sõlmida töövõtjaga ka teisi kokkuleppeid, mis välistaksid ülekulu või objektilt lihtsalt ära kõndimise – seda ka vaatamata marginaalsele kokkuhoiule.
Konsolideerumine.
Ehitusturgu ootavad ees katsumused, mis toovad pikemas perspektiivis kaasa selle, et ehitus ettevõtted konsolideeruvad. Soomes ja Rootsis on vaid käputäis suuri ehitusettevõtteid, mille käes on kokku üle poole turuosast.
Meil on tublisid peatöövõtjaid mitu korda rohkem. Sellele vaatamata ei paista praegu alust oodata tulevikus ehitussektori mahtude olulist kasvu. Pigem tundub, et pikas perspektiivis ongi stabiilsus nn uus normaalsus. See tähendab, et ühel aastal on mõningane langus, teisel aga kasv.
Hetkel kuum
Suund konsolideerumisele tuleneb vajadusest olla efektiivsem ja konkurentsivõimelisem, seda nii kodu- kui ka eksportturgudel. Uued kvaliteedinõuded ehituses pakuvad tulevikus uusi võimalusi neile, kelle jaoks on
kvaliteet olulisem kui kvantiteet.
Lähiaastate ettevaade.
Kuigi Euroopa Liidu uue rahastamisperioodi ?nantseerimisprintsiibid aastateks 2014–2020 ei ole veel lõplikult ?kseeritud, on rahandusministeerium välja andnud sõnumi, et järgmisel perioodil eelistakse pigem pehmeid väärtusi kui betooni.
Riigi osakaalu suurenemist on alust oodata ka aastast 2015, kuna selleks ajaks
on eeldatavasti selge, kui palju on Euroopa Liidul raha järgnevaks eelarveperioodiks.
Kõige raskem aeg on ehituses tõenäoliselt 2013. aasta lõpp ja järgneva aasta algus. Ei ole alust prognoosida ehituseks vajalike sisendihindade kasvu, selle asemel tuleb loota, et ehitushinnad oluliselt ei kasva.
See omakorda loob aga soodsa pinnase eratellimuste kasvuks, mis võiksid seetõttu mõneti suureneda nii käesoleval kui ka eelolevatel aastatel. Eratellimuste maht on otseselt sõltuvuses pakutavast ehitushinnast, mistõttu on oluline, et ehitushinnad oleksid lähitulevikus sama stabiilsed kui eelnenud aastatel.
Võimalus, et alguse saab uus kinnisvarabuum, ei tundu selles kontekstis kuigi realistlik. Mina ootan pigem seda, et pangad käituksid eelpool kirjeldatud uue normaalsuse tingimustes vastutustundlikumalt, ehitajad püüdleksid kõrgema kvaliteedi poole ning ostjad-tellijad oskaksid nõuda senisest paremat teenust.
Seotud lood
Üle kahe aastakümne puidu- ja mööblitööstust varustanud WOODLINE avas Eestis kohaliku ettevõtte ja esinduse. Ettevõtte jaemüügijuhi Kestutis Dikciuse sõnul ei ole tegemist hüppega tundmatusse, vaid loomuliku sammuga: Eesti tootjaid on teenindatud juba aastaid ning nüüd soovitakse olla neile ka füüsiliselt lähemal, sest hea tarneteenus peab olema usaldusväärne, paindlik ja pakkuma klientidele kiireid lahendusi.
Enimloetud
1
4
5
Kaido Somelar: Tavapärasest keerukamad geoloogilised tingimused ja mastaapne ehitusmaht on esitanud meile väljakutseid
Viimased uudised
Kaido Somelar: Tavapärasest keerukamad geoloogilised tingimused ja mastaapne ehitusmaht on esitanud meile väljakutseid
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele