Uus Maa: 2010 aeti taga odavust, mitte kvaliteeti

Korterite hinnad saavutasid põhja Tallinna turul juba 2009. aasta teises pooles. 2010. aastal on tehingute arv ja hinnad olnud tõusva trendiga.

Mujal Eestis saavutati turul põhjafaas selle aasta alguses. Suuremates linnades on põhjahinnad möödanik ja turg vaikselt, kuid kindlalt korterite väärtuse osas kosub. Jõulist kasvu piirab tööpuudus ja tarbijate kahtlused tuleviku suhtes.

Taastumine on vaevalisem eramute ja kruntide osas, elamispindade turul. Siin on olnud 2010. aasta märksõnaks hindade jätkuv odavnemine ja diferentseerumine.

On piirkondi, kus nii eramud kui kinnistud on jätkuvalt nõutud kaup ning huvi õige hinna korral aktiivne. Samas on elurajoone, kuhu klienti väga raske ja vaevarikas kui mitte võimatu leida. Üldistades võib väita, et müüdavaks teeb eramu või krundi õige hind, hea infrastruktuuri olemasolu ja väljakujunenud elukeskkond, kus poed lasteaiad ja koolid käeulatuses. Hea teedeühendus kesklinnaga. Olulise lisaväärtusena mõjub veekogu lähedus.

Kindlasti oli 2010. aasta märksõnaks endiselt hindade odavus. Ei aetud niivõrd taga kvaliteeti, kuivõrd odavust. Palju on liikumas nö kalastajaid, kes õngitsevad soodsaid kinnisvarapakkumisi, osalevad aktiivselt enampakkumistel, jahivad odavust. Kinnisvaraportaalides kadusid selliste tüüpkorterite pakkumised nädalapäevadega, kus hinnaküsimine pakkumisrea alumises tosinas. 

Kuna turul valitsesid ostjad, siis toimusid jõulised hinnakauplemised.

Turg oli eelkõige lokaalne. Välisinvestoreid oli tehingutes vähe. Uusmaa müügitehingutest ca 25% on ostjateks välismaalased. Enamik välisinvestoritest ei ole julgenud võtta suuri positsioone elamispindade turul. Pigem piirdutakse maksimaalselt paari korteri ostuga.

Suur hulk kohalike elanike säästudest on 2010. aasta jooksul pandud ringlema kinnisvaraturule, hinnatõusu ootuses lähiperspektiivis. Seda tõendab ilma laenuta tehtud tehingute suurem osakaal, mis oli Uus Maas ca 40% tehtud müügitehingutest.

 Võib väita, et 2010. aasta lõpuks on kinnisvara põhja läbinud kõik kinnisvarasektorid. Ärikinnisvara osas võis madalseisu ja hindade langust täheldada ka selle aasta esimeses pooles, kuid juba kolmandas kvartalis on ärikinnisvarasektor muutunud oluliselt aktiivsemaks. Lisaks kesklinna tuiksoontel paiknevatele büroo- ja ärihoonetele ei saa enam klientide huvi üle kurta ka äärelinna ärikinnisvara omanikud, kes oma vara väärtuses korrektuurid teinud ja pakuvad oma vara üürile või müügiks soodsalt.

Ärikinnisvara kukkumine tipust oli  suur. Teatud juhtudel ulatus hinnakorrektuur 80 protsendini , võrreldes tipphindadega 2006.-2008. aastal. Suurimad muutused toimusid ärimaa müügihindades, kus ostuhuvi kohati täiesti kadus. Nüüd on ka see osa turust tasapisi taastumas. Samas, ilmselt paljud põllumaad saavad tagasi oma endise kasutuse ning neil algatatud või kehtestatud detailplaneering jääb lähiperspektiivis teostamata. 

 Uus Maa ootab põnevusega uut aastat ja sellega kaasnevaid muutusi kinnisvaraturul. Kuidas eurohinnad kinnisvaraturul vastu võetakse ning millised on muutused kinnisvarahindades sellega kaasnevalt.

Usume, et kinnisvara müügihinnad euro survest esimesel poolaastal märkimisväärselt ei tõuse. Turg kohaneb euroga ja see võtab veidi aega. Küll aga oleme veendunud, et kinnisvara üürihinnad saavad suhteliselt kiire ümarduse seonduvalt uue raha kasutuselevõtuga, kuna tõusev turg seda soosib. Ilmselt tõusevad ka kinnisvara kasutamisega seonduvad teenuste hinnad,

On loogiline, et kui kasvab nõudlus, kasvavad ka hinnad. Euro tulekuga saab aga hinnamuutus olema suurem, sest ümardused täisarvudesse suurendavad hinda rohkem, kui krooni puhul. 

2011. a. saab olema mitmete uusarendusprojektide turule tuleku aasta.  Seda eelkõige kortermajade näol. Eeldatavalt mitte väga suuremahuliste projektide, vaid selliste, kus keskmine müügiühikute arv jääb alla 50ne, sest turg pole suuremateks projektideks veel valmis. Küll võib suuremate projektide käivitumist soosida välisinvestorite ja spekulantide saabumine kinnisvaraturule, sest tihtilugu on just väliskülalised riskialtimad ja julgemad spekulatsioonide ning riskide suhtes.

 Kinnisvaraarendajad on teinud läbi tõsised katsumused ja erinevalt buumiajast panustatakse nii projekteerimisse, materjalide valikusse kui ka ehituse kvaliteeti.