Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Swedbank kinnisvara osas pessimistlik
Kui aasta alguses leidus palju erinevaid spekulatsioone, kuidas eurotsooniga liitumine võiks kinnisvara hindu Eestis mõjutada, siis täna ollakse prognooside kujundamisel oluliselt konservatiivsemad ning kiiret kasvu ei oota keegi, kirjutab Swedbanki kinnisvara osakonna juht Ero Viik.
Pigem on analüütikud ja kinnisvaraettevõtete esindajad arvamusel, et sektori stabiliseerumine võiks jätkuda. Isiklikult usun, et 2011. ja 2012. aasta saavad olema Eesti kinnisvarasektorile huvitavad mitmel põhjusel.
Valitsuse poolt heaks kiidetud ja riigikogule arutamisele saadetud 2011 aasta riigieelarve on küll koostatud väikse defitsiidiga, kuid sisaldab muuhulgas investeeringuteks 16 miljardit krooni, mis on läbi aegade suurim summa. Teema on oluline, kuna ühelt poolt sisaldab see kapitali, mille abil kaasata maksimaalselt Euroopa Liidu struktuurfondide vahendeid ja teiselt poolt aitab see säilitada tööhõivet ehitussektoris. Jätkusuutlikkuse tagamiseks pean oluliseks, et ehitussektoris olevate inimeste arv ei langeks oluliselt alla pikaajalise keskmise, milleks on ca 40 000 inimest. Oluline on ka mõista, et planeeritav riigieelarve defitsiit on Euroopa Liidu üks väiksematest ja tuleb tunnustada tänaste riigijuhtide selget soovi jätkata konservatiivset eelarvepoliitikat ka peale eurole üleminekut.
Mitmed usaldusindeksid on olnud arvestatavas tõusutrendis juba mõnda aega, analüütikud prognoosivad tuleva aasta SKT kasvuks 4,5% ja ootus on, et töötus peaks hakkama mõnevõrra langema. Käesoleva aasta juunis allkirjastas Eesti liitumislepingu arenenud tööstusriike koondava rahvusvahelise organisatsiooniga OECD. Erinevate rahvusvaheliste organisatsioonidega liitumine on tõstnud meie usaldusväärsust ja läbipaistvust. Me oleme olnud edasipüüdlikud, kuid tagasihoidlikud, sest kui nimetada valdkond, mis võiks saada praegusest oluliselt enam tähelepanu, siis selleks on kindlasti välisinvesteeringute Eestisse meelitamine.
Kõige selle taustal usun siiski, et säästmine on kasvava trendiga ja tarbimine jääb jätkuvalt nõrgaks, mistõttu ei ole alust oodata, et kaubanduspindade rendihinnad võiksid tuleval aastal hakata märkimisväärselt kasvama. Büroopindade vakantsuse vähenemist on oodata samuti pigem aastal 2012 kui 2011, mille järel võiks hakata rääkima büroopindade võimalikust rendihinna kasvust. Arvestatav hulk, kui mitte öelda enamus, büroo- ja kaubanduspindade omanikke on oma rentnikele vastu tulnud ja teinud 2009. aasta jooksul uusi hinnakokkuleppeid, mis valdavalt kehtivad kuni 2011. aasta lõpuni.
Minu arvates on kõige huvitavam jälgida seda, mis hakkab toimuma elukondliku kinnisvara sektoris. Seda on ka kõige keerulisem prognoosida. Ühelt poolt on teada, et Tallinnas on tänase müügitempo juures keskmiselt pooleaastane müügimaht aktiivsest müügist maha võetud, kuna oodatakse hindade taastumist kriisieelsele tasemele. Valdavalt, kuid mitte ainult, on tegemist varaga, mille eeliseks teiste samalaadsete ees on kas hea või väga hea asukoht. Lisaks on alustatud mitmete uute elukondlike arendustega, mis tegelikult paljuski ei erine sellest, mida on ehitatud eelnevatel aastatel. Nii mõneski äriplaanis on tunda ootust, et euro saabudes ja majanduse paranedes on mõne aja möödudes võimalik sisuliselt sedasama toodet müüa edasi samasuguse hinnaga nagu enne kriisi.
Potentsiaalsete klientide teadlikkus ja nõudlikkus on aga oluliselt kasvanud. Probleemiks on täna kindlasti ka erinevate projektide ja valikute vähesus. Ostja soovib leida endale omanäolist ning kõikidele soovitud parameetritele vastavat kodu, seetõttu on paljud tulevased koduostjad ostuotsuse edasi lükanud. Kõik koduga seotud otsused tehakse täna tunduvalt läbimõeldumalt. Enne lõpliku otsuse tegemist arutatakse läbi väiksemadki detailid, millele paar-kolm aastat tagasi selgelt nii palju tähelepanu ei pööratud. Sellest tulenevalt usun, et täna, enne lõpliku otsuse tegemist, pööratakse võrdväärset tähelepanu nii asukohale, kvaliteedile, omanäolisusele kui ka jooksvatele kuludele (küte, elekter jne), mis, nagu eelneval kütteperioodil kogesime, võivad olla märkimisväärsed. Täna saab potentsiaalne ostja enne lõpliku otsuse tegemist rahulikult kaaluda nii plusse kui miinuseid, kuna selgelt on jätkuvalt ostja turul valitsejaks ning kiiret enamasti ei ole. Energiakandjate hind tulevikus jätkab ilmselgelt tõusu ja üks reaalne viis oma elukallidust pidurdada on rajada omale võimalikult energiatõhus kodu.
Loodetavasti oskavad ja suudavad ka kinnisvaraarendajad neid aspekte järjest enam tähtsustada. Samas on ka mitmeid näiteid projektidest, kus hoone ja seal olevate korterite kontseptsioon on väga hästi läbimõeldud, võimalik sihtgrupp selgelt määratletud ja vastavalt sellele ka toode valmistatud. Need projektid on olnud ka väga edukad.
Tavapäraselt on neljas kvartal elukondliku kinnisvara turul olnud üsna aktiivne. Saab näha, kas käesoleva aasta viimases kvartalis, vahetult enne euro saabumist, see ka nii on. Ise usun, et hea toote eest on võimalik küsida head hinda igal ajal.
Seotud lood
Skandinaavia ja Baltimaade juhtiv rendiettevõte Cramo teatas, et alustab mitmeaastast üleminekut Boels Rentali kaubamärgile. Cramo sai Boels Groupi osaks juba 2020. aastal ja selle tulemusel tekkis üks Euroopa suuremaid seadmete ning masinate rendiettevõtteid.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele