Eesti teedele on end sisse seadnud graniit

2006. aasta suvel andis maanteeamet välja käskkirja nr 133, mille 5. punkt kõlas: teedel, mille liiklussagedus on suurem kui 8000 autot ööpäevas, kasutada tardkivikillustikku. Nüüd tehakse uusi uuringuid, mis võivad selle nõude pea kaks korda kõrgemale kergitada.

2008. aastani kasutati teede ehitamisel ainult kohalikku lubjakivi. Killustikku tootva Paekivitoodete Tehas? juhatuse esimehe Vladimir Libmani hinnangul on graniidi kasutamine mõttetu nii majanduslikult kui ka tehniliselt. "Üheski riigis peale Eesti ei toodeta materjale teealuse ehitamiseks karjääridest, mis asuksid enam kui 100 km kaugusel ehituskohast. Ainult meie oleme nii rikkad, et võime seda endale lubada," ironiseeris ta.

Teedeehitusfirma TREV-2 Grupp ASi juhatuse liige Lembit Makstin ütles, et Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ehitatakse  teealus paekivist, kuna see on kohalik materjal. Sama põhimõte kehtib ka USAs.

Pealegi on Libman veendunud, et teede kvaliteet sõltub mitte ainult teealuseks olevast materjalist, vaid ka sellest, kuida teid ehitatakse, asfaldi kvaliteedist ja paljudest muudest faktoritest. "Kui graniitalusega tee ehitada valesti, laguneb see samamoodi nagu iga teinegi tee."

Samal arvamusel on ka Makstin. "Hiljuti tehti Narva maantee kapitaalremonti. Vahetati välja ainult asfalt, killustikku vahetama ei hakatud, kuna selleks ei olnud vajadust."

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse liikme Veljo Haube sõnul lubasid ametnikud jaanuaris toimunud nõupidamisel, et püüavad kasutada varasemast rohkem paekivi. "Minu teada kavatseb maanteeamet viia septembris vanasse käsku parandused. Kuid graniidi kasutamise nõu ei kao kuskile. Lihtsalt suurendatakse liiklussageduse nõuet 8000 autolt ööpäevas 12 või 15 000ni," märkis ta.

Maanteeamet sõlmis hiljuti uurimuse tegemise lepingu, et jõuda selgusele, millist koormust kannatavad paekivipõhjaga teed intensiivse liikluse korral. Selleks soetas Tallinna Tehnikakõrgkool USAst kaasaegse seadme, mis kontrollib, kas tee kannab 20 aastat 15 000 ja rohkem autosid ööpäevas või mitte. Uuringud lõpetatakse novembriks.

Teedeehitajad on paekivi patrioodid

Olen ise teeinsener, võin öelda, et paekivi võib vabalt kasutada ka teealuse  ehitamiseks, ütles TREV-2 nõukogu liige Lembit Makstin. "Ei saa aru, miks riik toob graniiti välismaalt sisse," imestas ta.

Lemminkäinen Eesti juhatuse esimees Sven Pertens arvas samuti, et viimasel ajal soosib riik liiga palju graniiti. "On olemas mitu paekivi klassi, probleemid tekivad 4. klassi paekivi kasutamisel. Kui kasutada 2. või 3. klassi paekivi, siis probleeme ei ole," märksi ta.

Maanteeameti pressiesindaja Allan Kasesalu temaga ei nõustunud. Kasesalu sõnul Eestis toodetakse liiga vähe 3. klassi paekivi, mida võib tiheda liiklusega maanteedel kasutada.

Nordeconi juhatuse esimehe Jaano Vinki arvates tegi maanteeamet oma heade kavatsustega karuteene. "Graniidi kasutamine muutus absoluutsekt reegliks ning seda hakati kasutama seal, kus piisaks paekivist. Riik peab tunnistama, et olukord on jõudnud tupikusse, ning dialoogis ekspertidega töötama välja kindlad ühe või teise materjali kasutamise reeglid. Sealjuures peab eesmärk olema kohalike materjalide maksimaalne kasutamine," rääkis ta.

Kommentaarid

Peep Sürje, professor, TTÜ rektor

Kui töödelda paekillustikku bituumeniga, siis sellist segu võib vabalt kasutada teealuse ehitamisel. Kas see tuleb graniidist odavam? Üldiselt, jah, kuigi seda võivad mõjutada erinevad faktorid: pinnase seisukord või põhjavete tase.Igal juhul teealuse ehitamisel tuleb kasutada kohalikke materjale. Tõsi küll, tahaks märkida, et 100-200 meetri sügavusel meil on ka graniiti. Kui hakkame ehitama tunnelit Tallinn-Helsinki, saame palju kasulikku materjali.

Riho Sõrmus, maanteeameti endine peadirektor

Käskkiri anti välja pärast uuringute läbiviimist maanteeameti poolt. Märkasime, et 3-5 aasta pärast hakkasid uue katte saanud Eesti põhimaanteed kandevõime kaotama. Hakkasime asja uurima ja selgus, et teealuse kiht muutus õhemaks, mille tagajärjel tekkisid praod. Oma panuse sellesse tegi ka läbi pragude teekatet alla sattuv vesi. Tellisime TÜ-lt uuringu ning see näitas, et sool samuti põhjustab paekivialuse lagunemist.Pealegi ei ole paekivi kuigi külmakindel. Teedel, mille liiklusintensiivsus ületab 6000 autot ööpäevas, viiakse läbi lumekoristustöid, sh puistatakse teedele soola, mis tungib asfaldisse ja sügavamatesse kihtidesse. Satub sinna ka külm.Seega võeti vastu otsus teedel, kus liiklusintensiivsus ületab 8000 autot ööpäevas, kasutada graniiti, mis ei karda külma ega soolalahuseid.

Statistika

Eesti Asfaldiliidu juhatuse liikme Lembit Makstini sõnul on graniidi osa teedeehituses viimasel kolmel aastal märkimisväärselt kasvanud. Kui 2008. aastal kasutati teedel 2,2 miljonit tonni paekivi ja 0,8 miljonit tonni graniiti, siis mullu oli see juba 1,2 miljonit tonni paekivi ja 0,9 tonni graniiti. Tänaseks on graniidil ehitatud kolm lõiku: Mäo ringtee, Loo-Maardu teelõik ja Tallinna maantee lõik Haapsalus.