Mertsina: töötleva tööstuse langus mõjutab tugevalt kogu Eesti majandust

Täna toimus konverents Ehitus 2024+ “Kas mängus või pingil?”, mis tõi otsustajad kokku. Ühiselt jõuti järeldusele, et mängus püsimiseks peame tegema paremat koostööd ja vaatama pikemalt ette. Vaata ka meelolukat fotogaleriid.

Eesti ehitussektoris on elektritööde ettevõtjad sarnaselt teiste tehnosüsteemide rajajatele olnud aastakümneid alltöövõtja rollis, kus peamiseks teenusepakkuja valiku kriteeriumiks on madalaim hind. Tööde teostajatelt nõutakse elektrialast kompetentsust pigem erandjuhtumil ja sedagi ainult vastutavalt isikult, mis seab ohtu töötajate erialastesse oskustesse panustavate ettevõtjate jätkusuutlikkuse.

Ehitussektori kindlustunne jätkas kolmandas kvartalis halvenemist. Vähest nõudlust pidas ehitustegevust piiravaks ligi 60% ehitusettevõtetest. Ehitustellimuste portfell halvenes, tööjõu vajadus vähenes ja ehitushindade kasv on pidurdunud, analüüsis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.

Hoonete ehituste maht pole olnud nii vilets selle aasta kolmandas kvartalis alates 2017. aasta kolmandast kvartalist alates ehk lausa kuus aastat tagasi, kirjutab Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.