Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
KAOS Arhitektid: kuidas luua omanäoline ruum
KAOS Arhitektid on osavad ruumiga mängijad, eksperimenteerijad ja kombineerijad, kelle loodud igas keerulises arhitektuurilises sise- ja välislahenduses on peidus oma kindel seaduspära.
Ideid on tavaliselt rohkem kui üks ja siis me neid 3D-mudelis või käsitsi visandades kaalume. Ühise arutelu käigus valime välja parima.
Kes kord KAOSe projekteeritud ruumi sisse astub, see enam nii lihtsasti sealt välja ei saa – avastamist moodsa arhitektuuri ja minevikupärandi mängumaadel jagub. Nende käekirjast leiab alati midagi kummalist, peaaegu süütunnet tekitavat visuaalset luulelisust, millest mitte rõõmu tundmine mõjuks lausa urbanistliku patuna.
Kõige rohkem on KAOSe arhitektid projekteerinud muuseume, mis asuvad mälestistes. „Muuseumiga on võib-olla selles suhtes lihtsam, et külastaja läheb sinna lõõgastuma ja teadmisi hankima, see ei ole elu- ega tööruum,“ räägib KAOSe sisearhitekt/partner Margit Argus. „Siin saab rohkem sekkuda, ruumi mängulisemalt lahendada, kasutades erinevaid materjale ja värve.“
'Tõepoolest, ükskõik milline KAOS Arhitektide käe all valminud ekspositsioon vaatluse alla võtta, olgu selleks salapärase kuldse ripplae ja hõljuvate vitriinidega Tartu Ülikooli muuseumi varakamber, Lahemaa Looduskeskuse põhikorrus või näitusekujundused, ikka panevad need külastaja oma progressi ja leidlikkusega imestama.
Sama kehtib ka nii nende projekteeritud avalike hoonete, ärihoonete ja -ruumide, elamute, installatsioonide kui ka maastikukujunduse kohta.
MIS ON MIS
KAOS Arhitektid OÜ alustas tööd 2010. aastal.
Tegelevad arhitektuurse ja sisearhitektuurse projekteerimisega, sealhulgas koostavad hoonete rekonstrueerimise projekte, taastades väärikaid mälestisi ja lisades moodsat arhitektuuri.
Projektidest on hiljuti valminud juurdeehitis Eesti Vabariigi alalisele esindusele Euroopa Liidu juures, Eesti Vabariigi saatkond Londonis ja hotelli Tartu juurdeehitis. Ehitamisjärgus on Eesti Vabariigi saatkond Moskvas, Palverändurite maja Vastseliinasse, Haapsalu piiskopilinnuse konserveerimine ja rekonstrueerimine. Projekteerimisel on Eesti Meedia uus hoone Tallinnasse, Valukoja rekonstrueerimisprojekt Noblessnerisse, lasteaed Pärnusse ja butiikhotell Viljandisse.
Vastutavad spetsialistid on arhitektid Margit Aule ja Toomas Adrikorn ning sisearhitekt Margit Argus, peale nende töötab büroos veel kaheksa inimest.
Looming pakub elamuslikku ruumi, mida luues arvestatakse tellija vajaduste, eesmärkide, hoone funktsiooni ja kontekstiga.
Väsimatu loovus ja leidlikkus on möödapääsmatud
(Sise)arhitektuurse projekteerimisega muudetakse sageli ka hoone funktsiooni. Sellistel puhkudel on vaja olemasolevat hoonet kohandada uue sisu jaoks. „Näiteks võib tööstushoonest saada büroo ja kindlusest muuseum, esimesel juhul tuleb pimedasse tööstushoonesse teha avad, et ruumi jõuaks päikesevalgus, kindluses aga on vaja ühendada uute kaldteedega erinevad tasapinnad, et tagada ka ratastoolis inimestele mugav liikumine,“ kommenteerib Argus, lisades, et loovat ja nutikat lähenemist läheb tarvis ülikülluses.
Ajalooliste hoonete puhul on Arguse sõnul suurimaks väljakutseks hoonele seatud piirangud, millega peab arvestama. „Muinsuskaitse eritingimused näevad ette, mida hoonega saab teha ja mida mitte. Kui hoonel on uus funktsioon ja tegemist ei ole ainult hoone konserveerimisega, on uute osade ehitamine paratamatu,“ märgib sisearhitekt. Samas selles tema sõnade järgi töö võlu seisnebki – leida meeldiv balanss uue ja vana vahel.
Mälestiste puhul tuleb mõistagi kurssi viia end veel hoone ajalooga, mille tarvis tehakse koostööd ajaloolaste, muinsuskaitsjate ja restauraatoritega. „Ideid on tavaliselt rohkem kui üks ja siis me neid 3D-mudelis või käsitsi visandades kaalume. Ühise arutelu käigus valime välja parima,“ selgitab Argus.
Uhke Eesti saatkond Londonis
Arguse sõnutsi ei tee arhitektid objekte üksi ja lõpptulemus sõltub palju tellijast, ehitajast jne. Sel põhjusel jäävad ka kõige rohkem meelde need tööd, kus koostöös tellija ja ehitajaga õnnestub idee detailideni ellu viia. „Senini valminud objektidest meeldib kõige enam Eesti saatkond Londonis. Kombinatsioon uue ja ajaloolise vahel on väga hästi õnnestunud, eksponeeritud on viktoriaanlikus stiilis ajalooline interjöör, millesse on Eesti lugu loodusmotiivide kaudu maitsekalt kombineeritud. Kokkuvõttes mõjub ruum kui sõõm värsket õhku suurlinna käras ja müras,“ on Argus õigustatult uhke ega tee saladust, et Eesti Välisministeerium oli küll objekti tellijana nõudlik ja eesmärgile suunatud, kuid omavahel leiti väga hea dialoog, millest sündiski ilus esindusruum Eesti riigile.
Argus lisab, et välja sai pakutud mitmeid Eesti lugu jutustavaid ideid, kuid kõige paremini sobitus antud ruumi vaikselt ja õrnalt ruumi toodud loodus. „See ei domineeri, vaid on taamal, udus ja õrnuses. Ruumiga saab ka manipuleerida, kasutades peegleid ja muid arhitektuurseid võtteid.“
Hetkel kuum
Küsimuse peale, kas neil on Eestis ka mõni unistuste pärandhoone, mida tahaks kunagi korda teha, vastab sisearhitekt: „Tore oleks veel mõnda keskaegset kindlust uuendada. “
Elamuslik teekond minevikust olevikku
Üheks meeldivaimaks tööks on Arguse sõnul olnud ka Haapsalu piiskopilinnuse rekonstrueerimine, mille arhitektuurne lahendus talle endale väga meeldib. „Sümbioos uue ja vana vahel on hästi õnnestunud. Sel nädalal lõppevad lammutustööd ja algab ehitusosa,“ ütleb Argus rõõmsa ootusärevusega ja kirjeldab ettevõtmist lähemalt.
“Oma projektiga loome teekonna linnuse müüride ääres ja tema sisemuses, kutsudes inimesi vaatama linnuserajatist ja maalilist Haapsalu linna kõrgemalt, kuhu tavaliselt ei satuta, ja kogema keskaegset keskkonda teiselt tasandilt.” Ta lisab, et katuseterrassidele kujundatud aiad, müüride kõrval looklev rada ja elegantne paviljon toovad värskust ja loovad kontrasti müürides oleva siseekspositsiooniga, mis on keskajale omaselt pime ja raskepärane. Külastajal on nii unikaalne võimalus viibida ühtaegu olevikus ja ajaloos.
Kaos Arhitektid
Seotud lood
Energiahindade tõusu valguses on hoonete planeerimisel aina olulisem valida küttesüsteem, mis tasub ära nii täna kui ka aastate pärast. Seega on ainuõige teha otsus sellise küttesüsteemi kasuks, mis ühendab erinevad kütteallikad sujuvalt ühtsesse võrku, on jälgitav igal ajahetkel ning annab statistikat kulude kohta. Täpsemalt räägib Vaillanti soojuspumpade ametlik esindaja Eestis, Maasoojus OÜ juhatuse liige Toomas Tiirmann.
Projekteerimistarkvara on arenenud nii mugavaks, et nutiseadme kaudu saab ehitusprojekti tellija selle valmimisel pidevalt silma peal hoida ja ehitaja otse ehitusplatsil tööks hädavajalikku infot ammutada.
Iga arenev ettevõte seisab ühel hetkel küsimuse ees: kuidas lahendada ruumipuuduse probleem? Pole oluline, kas tegutsete logistika, tootmise, põllumajanduse, ehituse või kaubanduse vallas – kiire, soodne ja vastupidav lahendus on Eestis toodetud ja põhjamaistele rasketele ilmastikuoludele vastav PVC-hall.
Hoone tehnosüsteemide toimimise ja jätkusuutlikkuse seisukohast on väga oluline osa torustikes ringleva vee ja soojuskandja kvaliteedil, sest kare ning agressiivne vesi tekitab korrosiooni ja katlakivi, mis omakorda rikub kütte- ja jahutussüsteeme ning vähendab nende efektiivsust. Lisaks on oluline kvaliteetne joogivesi. Lähemalt räägib juba 15 aastat veepuhastusfiltrite müügi, paigalduse ja hooldusega tegeva Callefiks OÜ juhatuse liige Egon Piht.
Skandinaavia ja Baltimaade juhtiv rendiettevõte Cramo teatas, et alustab mitmeaastast üleminekut Boels Rentali kaubamärgile. Cramo sai Boels Groupi osaks juba 2020. aastal ja selle tulemusel tekkis üks Euroopa suuremaid seadmete ning masinate rendiettevõtteid.
Enimloetud
5
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Viimased uudised
Laekus 101 tööd. Uuri, mida esitas võitja ja mida esitasid teised võistlejad
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele