Jäätumiskaitselahendused – väike investeering, kuid suur kasutegur

Õige kaabli valimisel tasub hilisemate tagajärgede vältimiseks kasutada asjatundja abi – pöörduda projekteerija, ehitaja, edasimüüja või tootja poole. Paljud lahendused toodetakse siinsamas Ensto Eestis asuvas tehases ning suurte projektide puhul on tehas valmis kindlustunde tekitamiseks näitama ka küttekaablite valmistamist. Rääkides täpsemalt välitingimustesse sobiva kaabli valikust, siis on seal isegi kaks erinevate omadustega kaablit: püsitakistus- ja isereguleeruv kaabel.

Püsitakistuskaabli puhul on tegemist kindla ja pikaealise kaabliga, mis mehaaniliste kahjustuste puudumisel võib töötada aastakümneid. Miinuseks on see, et püsitakistuskaablit ei saa suvalisest kohast mõõtu lõigata ehk iga pikkuse jaoks on olemas omaette kaablitüüp. Tellida tuleb alati täpne mõõt ja selle kaabli paigaldamine nõuab teadlikku lähenemist.

Isereguleeruvat kaablit saab lõigata kohapeal vastavasse mõõtu ehk tegemist on lihtsama ja mugavama tootega. Hinna poolest on aga isereguleeruv kaabel kallim ja ka selle eluiga pole nii pikk, mille tõttu ei soovitata seda valada näiteks betooni sisse, vaid säilitada võimalus kaabel aastate möödudes uue vastu välja vahetada.

Oluline on mõelda läbi ka sulamisest tuleva vee juhtimine. Kuhu saab vesi liikuda vihmaveerennist, parkla kaldteelt või majja suunduvalt veetorult? Jälgida tuleks, et rennid oleksid kaabliga varustatud kuni külmumispiirini ning parkla kaldteede puhul ulatuks kaabel samuti külmumispiirini. Vastasel juhul võib valesse kohta voolanud vesi tekitada tõsiselt ohtlikke jäävalle või ummistusi.

Nipp välikaabli küttekuludelt kokkuhoidmiseks

Kui kaabel on valitud, tasub mõelda sellele, et küte tarbib elektrit ehk mida säästlikum on jääsulatuskaabli juhtimissüsteem, seda parem. Selleks tuleb kaablid ühendada termostaatidega, mida on samuti mitut varianti: näiteks on mõistlik vee- ja kanalisatsioonitorude puhul paigaldada termostaat, mis hoiab kaablis soojust vastavalt väliõhutemperatuurile, lülitades kaabli sisse hetkest, kui välistemperatuur langeb teatud kraadini. Unustada ei tasu ka temperatuurianduri asukohta – selle ideaalne paik on toru pinnal, mitte aga kõrgel majaseinal või maa-aluses parklas.

Vihmaveesüsteemide ja välialade kütet ei ole mõtet kogu talve ja iga ilmaga (näiteks –20kraadise kuiva ilmaga) tööle panna. Pigem valida niiskuse- ja temperatuurianduritega termostaat, mis paneb kütte tööle sademete, libeduse ohu ja lume ning jää sulamise korral. Pole mõtet maksta, kui kütmiseks reaalset vajadust ei ole.

Veel on hea meeles pidada, et ükski jäätumiskaitselahendus pole mõeldud juba tekkinud probleemi lahendamiseks. Ehk kui teie veetoru või rennid on jääst umbes ning õuel ilutseb liuväli, ei aita enam küte, sest kaablite võimsus ei ole mõeldud jäämasside sulatamiseks.

Jäätumiskaitse on siiski profülaktiline meetod vihmavee- ja veesüsteemide, parkla ning jalgtee kaitsmiseks. Jäätumiskaitselahendused moodustavad ühiskondlike hoonete ja ärihoonete elektripaigaldiste maksumusest vaid murdosa, kuid samas lisavad hoonele märkimisväärselt turvalisust. Tegemist on toodetega, mille pealt ei tasu kokku hoida, sest need annavad nii kasutajatele, klientidele kui ka külalistele mugava kindlustunde. Sageli ei panda tähelegi, kui hoone on varustatud jäätumiskaitselahendustega. Ent seda, kui neid ei ole, pannakse kohe tähele.