Planeeringu arutellu kaasamine on kui köielkõnd - igav siin juba ei hakka
Praegune tihti vaid formaalne kaasamine planeeringute menetlemisel on liigselt põhjalik, märgivad Riigiarhitekt Tõnis Arjus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev saates "Kinnisvaratund".
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev ja riigiarhitekt Tõnis Arjus võtsid planeeringute protsessi mahlakas vestluses osadseks.
Foto: Siim Sultson
Liigne kaasamine muudab planeeringute arutelu laadaks, teisalt oleks vaja leida optimum, millisest staadiumist ja ka kui suurel määral tuleks tõhususe nimel osapooli kaasata. Ministeeriumi eestvõttel ja Maa- ja Ruumiameti toel valminud uus menetlussüsteem peaks olukorda lihtsustama ja läbipaistvamaks ning kiiremaks muutma. Sõjaolukord vajutab menetlemisele oma pitseri.
See on positiivne, kui arendaja on valmis oma kulu ja kirjadega parandama või suisa maha lammutama metsa läinud arenduse, kinnitavad riigiarhitekt Tõnis Arjus ja kinnisvaraettevõtte Liven tegevjuht Andero Laur saates "Kinnisvaratund".
12. novembril toimunud Eesti Ehituskonverents tõi kokku saalitäie edumeelseid ettevõtete juhte ja spetsialiste, et kuulata ja kaasa rääkida hetkel olulistel teemadel, mis kõlasid kohati üllatavalt optimistlikult.
Maa- ja Ruumiamet koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga on käivitanud uue planeeringute infosüsteemi PLANIS arenduse, mis viib senise killustunud planeeringumenetluse täielikult digitaalseks.
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.