Pärnu otsib projekteerijat ajaloolise Suursilla taastamiseks
Pärnu linnavalitsus otsib projekteerijat, kes koostaks plaani, kuidas ehitada praegune Kesklinna sild ümber nii, et see näeks välja nagu ajalooline Suursild, mis hävines Teises maailmasõjas.
1938. aastal avatud Suursilla õhkisid 1944. aastal taganevad Saksa väed. 1956. aasta viimasel päeval avati liiklusele uus sild, mis ehitati hävinenud Suursilla sammastele, kuid mille arhitektuuriline lahendus eelkäijaga ei sarnane. Näiteks ei ole Kesklinna sillal Suursilla peamist tunnust – nelja kaart. Sellest hoolimata nimetati ka uut silda Suursillaks.
11. detsembri sai Pärnumaal Sindi-Lodja sild nurgakivi – ürituse raames tõid taliujujad Reiu jõe teiselt kaldalt ajakapsli, mis paigaldati sillakonstruktsiooni. Uus vahesammastega teraskomposiit sild rajatakse olemasoleva raudbetoon kaarsilla kõrvale.
Ehitussektori aastakonverentsi auhinnagalal kuulutati välja konkursi „Aasta ehitusprojekt 2025“ laureaadid. Võitja tiitli pälvisid Arteri kvartal hoonete ning Pärnu uus sild rajatiste kategoorias.
Vaata esinduslikku galeriid, millisena see sild valmis!
Eesti nüüdsest pikima, 140 meetrise sildeavaga Pärnu uus sild on vastuvõtukomisjoni poolt vastu võetud ja sillale on antud kasutusluba. Nädalavahetusel katsetas Infortari ettevõtete gruppi kuuluv INF Infra uudset valgustuslahendust, silla avamisüritus toimub sel laupäeval.
Pärnu uhkuseks kujuneva uue silla algsest võidutööst “Luik” tuli kahjuks loobuda sõja ja ehitusmaterjalide kiire hinnatõusu tõttu. Võrdluseks meenutame, milline oli silla algne plaan, hetkeseis ning oodatav lõpptulemus.
Puit- ja palkmajade renoveerimine vajab täpseid teadmisi, sest puit on hingav ja niiskustundlik materjal. Kui tuulutuse lahendused või soojustusdetailid on valesti tehtud, tekivad konstruktsioonides hallitus, mädanik ja külmasillad.