TalTechi doktor: Eesti kliima päästmiseks ei piisa vaid majade soojustamisest
Eesti ei saa kliimaneutraalseks ainult majade soojustamisega, sama oluline on see, kuidas siin energiat toodetakse ja kui põhjalikult hooneid renoveeritakse. Sellisele järeldusele jõudis Kadri-Ann Kertsmik Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöös.
Värske doktor Kadri-Ann Kertsmik uuris oma doktoritöös, kuidas muuta Eesti hooned keskkonnasõbralikumaks. Enamik Eesti kortermaju ja eramaju on ehitatud aastakümneid tagasi ning just nende käitlemine määrab, kas Eesti jõuab 2050. aasta kliimaeesmärgini. Kertsmiku uurimistöö järeldus on selge: praegune renoveerimisviis ei vii sihile ka siis, kui majad saavad uue soojustuse.
Seotud lood
Ehitussektor on viimaste aastatega teinud läbi hüppelise arengu ning keskkonnasäästlikkus tõusnud prioriteediks. Kuid seejuures kipub ununema, et säästlikkus on enamat kui süsinikujalajälg, kirjutab RKASi hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht ja Tallinna Tehnikaülikooli nooremteadur Kadri-Ann Kertsmik.
Vaatamata sellele, et hoonete süsiniku jalajälje arvutamise kohustust lükati kaks aastat edasi, küsivad ja vajavad seda nii era- kui avaliku sektori tellijad aina rohkem, ütleb Riigi Kinnisvara hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik.
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele