TalTechi doktor: Eesti kliima päästmiseks ei piisa vaid majade soojustamisest
Eesti ei saa kliimaneutraalseks ainult majade soojustamisega, sama oluline on see, kuidas siin energiat toodetakse ja kui põhjalikult hooneid renoveeritakse. Sellisele järeldusele jõudis Kadri-Ann Kertsmik Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöös.
Värske doktor Kadri-Ann Kertsmik uuris oma doktoritöös, kuidas muuta Eesti hooned keskkonnasõbralikumaks. Enamik Eesti kortermaju ja eramaju on ehitatud aastakümneid tagasi ning just nende käitlemine määrab, kas Eesti jõuab 2050. aasta kliimaeesmärgini. Kertsmiku uurimistöö järeldus on selge: praegune renoveerimisviis ei vii sihile ka siis, kui majad saavad uue soojustuse.
Seotud lood
Ehitussektor on viimaste aastatega teinud läbi hüppelise arengu ning keskkonnasäästlikkus tõusnud prioriteediks. Kuid seejuures kipub ununema, et säästlikkus on enamat kui süsinikujalajälg, kirjutab RKASi hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht ja Tallinna Tehnikaülikooli nooremteadur Kadri-Ann Kertsmik.
Vaatamata sellele, et hoonete süsiniku jalajälje arvutamise kohustust lükati kaks aastat edasi, küsivad ja vajavad seda nii era- kui avaliku sektori tellijad aina rohkem, ütleb Riigi Kinnisvara hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik.
Teede, platside ja terrasside rajamisel ei ole looduskivi ainult esteetiline valik, vaid tegu on ühe vastupidavaima ning ajas kestvaima lahendusega, mis sobib ühtviisi hästi nii koduaedadesse kui linnaruumi.
Enimloetud
1
Vaata, kes seal olid ja mida nad tegid!
3
Viimased uudised
Pilleson näitab, kuidas flipitud korteri väärtus kasvab ja kui kaua selleks aega kulub
Korteri ruutmeetri mediaanhind langeb tagamaal keskmiselt 73 euro võrra iga lisanduva autominuti kohta.
Üritused
Hetkel kuum
Vaata, kes seal olid ja mida nad tegid!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele