Ehitajad: uus kutsereform ohustab sektori oskustöötajatest ilma jätta
“Meie hinnangul see reform praegusel kujul soovitud eesmärke ei täida," ütles Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuht Indrek Peterson saates “Eetris on ehitusuudised.”
Tema arvates on peamine probleem pigem kutsekoolidesse sisenevate õpilaste nõrk baasharidus. "Suur osa põhikooli lõpetanutest tegelikult ei ole seal nõutud oskusi omandanud,“ selgitas ta ja lisas, et see toob kaasa omakorda kutsekoolis õpiraskusi, motivatsiooni languse ja väljalangemise.
Bildgren Ehituse juht Ahto Aruväli nõustub sellega, et teatud erialadel on ehk tõesti vaja õpet pikendada, kuid ehituse oskustööline – näiteks pahteldaja, viimistleja või ehituspuusepp - saab kolme aastase õppega tööks valmis ja ta tahaks võimalikult kiiresti oskusi hakata töökohal kasutama. "Kui ta soovib aga jätkata kõrgkoolis, siis saab kutsekoolis kolm aastat tublilt õppinud noor ka seal hästi hakkama,“ usub ka Aruväli, et kutsekoolis ei ole ehitusaladel nelja-aastane õpe alati mõistlik ega vajalik.
Saates räägitakse ka ehituskoolide sundliitmise ohtudest ja pakutakse lahendusi reformi paremaks vastavusse viimiseks ehitusturu nõuetega.
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele