Ehitajad: uus kutsereform ohustab sektori oskustöötajatest ilma jätta

“Meie hinnangul see reform praegusel kujul soovitud eesmärke ei täida," ütles Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuht Indrek Peterson saates “Eetris on ehitusuudised.”

Tema arvates on peamine probleem pigem kutsekoolidesse sisenevate õpilaste nõrk baasharidus. "Suur osa põhikooli lõpetanutest tegelikult ei ole seal nõutud oskusi omandanud,“ selgitas ta ja lisas, et see toob kaasa omakorda kutsekoolis õpiraskusi, motivatsiooni languse ja väljalangemise.

Bildgren Ehituse juht Ahto Aruväli nõustub sellega, et teatud erialadel on ehk tõesti vaja õpet pikendada, kuid ehituse oskustööline – näiteks pahteldaja, viimistleja või ehituspuusepp - saab kolme aastase õppega tööks valmis ja ta tahaks võimalikult kiiresti oskusi hakata töökohal kasutama. "Kui ta soovib aga jätkata kõrgkoolis, siis saab kutsekoolis kolm aastat tublilt õppinud noor ka seal hästi hakkama,“ usub ka Aruväli, et kutsekoolis ei ole ehitusaladel nelja-aastane õpe alati mõistlik ega vajalik.

Saates räägitakse ka ehituskoolide sundliitmise ohtudest ja pakutakse lahendusi reformi paremaks vastavusse viimiseks ehitusturu nõuetega.