Riigi Kinnisvara lähiajal pigem renoveerib kui ehitab uusi hooneid

Kliimaministeerium alustas innovatsiooniprojektiga, mis annab ülevaate Eesti hoonete energiatarbimisest ning aitab hoonete omanikel targalt energiat säästa.

Astume Kundas ühe kortermaja keldrisse, kus lagede betoon on nii pude, et armatuurraua otsad juba paistavad. Kulukas renoveerimisprojekt ütleb, et seda peaks kiiresti parandama, kuid toetust selle põhjendusega ei saa.

Ehitussektor on viimaste aastatega teinud läbi hüppelise arengu ning keskkonnasäästlikkus tõusnud prioriteediks. Kuid seejuures kipub ununema, et säästlikkus on enamat kui süsinikujalajälg, kirjutab RKASi hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht ja Tallinna Tehnikaülikooli nooremteadur Kadri-Ann Kertsmik.

Kui Swedbanki kinnisvaraosakonna juht Ero Viik ütles mõne nädala eest, et lähema paari-kolme aastaga odavnevad madala energiaklassiga paneelmajade vanad korterid järsult, siis maaklerid näevad nende tulevikku heledamates toonides.

Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.