Tõrvandi tehnopargis tegutseva GScani juht Marek Helm kinnitab, et nende pakutav lahendus sildade hindamiseks näeb muutusi kontruktsioonides kuni kümne meetri sügavusel betoonikihis.
Foto: Andras Kralla
Eksperimentaalarenduse eesmärk on välja töötada uus metoodika, mis võimaldaks täpsemat ja usaldusväärsemat hindamist olemasolevate sildade sisemiste struktuuride seisukorra kohta. Nendeks on raudbetoonis olev armatuurteras, järelpingestussüsteem või betooni enda seesmised kahjustused.
Uudset müoontehnoloogiat arendav GScan valiti rahvusvahelisel ehitussektori iduettevõtete konkursil kaheksa võitja sekka. „Meie tehnoloogia aitab lahendada vananeva infrastruktuuri probleemi,“ selgitas GScani tegevjuht Marek Helm edu tagamaid.
Taevast tulevat kiirgust kasutades saab Eesti firma GScan oma välja töötatud müüondetektoriga edukalt läbi valgustada kõike: alates autodest kuni betoonsildadeni, kaubakonteinereist ja linnavalitsuse hoonetest tuumareaktoriteni.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.