Kaitseinvesteeringute keskuse taristuosakonna juhataja Kadi-Kai Kollo seevastu kutsus kõiki osalema uutel hangetel, mis tulevad välja selle aasta lõpus ja uue alguses. Nende pakutava dünaamiline hankesüsteemiga on võimalik pidevat liituda, info selleks saab kodulehelt ja riigihangete registrist.
Enefit Greeni juhatuse liige ja arendusjuht Andres Maasing ütles, et tõsine väljakutse on kuidas leida kõige õigema viisi energia salvestamiseks ja taaskasutamiseks, kuidas me täidame tunnid, mil päiksest ja tuult pole.
Verston Grupi tegevjuht Jüri Tamm andis lubaduse aastaks 2034, et nende ettevõttel 80% väiksem CO₂ heide teedeehituses ja hoolduses tänu autonoomsete masinate ja taastuvenergia kasutuselevõtule.
Eesti Gaasi portfellihalduri juht Kristofer Vähi ütles, et gaasi varustuskindlus on hea nii meil kui Euroopas, kuid elektrihinna volatiilsus kasvab ning turvalisusel on hind. Desünkroniseerimise hind on siiski suur ja kandub tarbijale edasi. CO2 tekitamine hakkab maksma aina enam, küsimus on millal.
Koolitaja Elmar Vaher andis juhtimisnõu, et kui on hästi, siis võid rääkida, kui on kriis, siis pead rääkima. Kui sa ise ei räägi, siis räägib keegi teine.
Energiasalve loodusvarade ärijuht Markus Vihma lubas, et juba 2027. aastal hakkavad nad teedeehituseks sobivat gneissi kaevandama, suuremates kogustes 2028. aastal. Üheaegselt Paldiski vesisalvesti rajamisega on see nüüd võimalik ja majanduslikult otstarbekas.
Arutlusringis rääkisid Riigihangete vaidluskomisjoni liige Ulvi Reimets, TREV-2 Grupi juht Sven Pertens ja Rail Balticu portfellijuht Janar Tükk , kuidas hankeid lihtsamaks muuta ja kas läbirääkimistega alliansshanked on saatanast või uus võimalus. Pertens ütles lõpetuseks, et teedeehitajad on õppinud kohanema ja küllap saame hakkama ka alliansi hangetega,
Täname esinejaid ja toetajaid Energiasalv, Leca ja Arucad Süsteemid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uuesalu on noor, arenev ja looduskeskne küla Tallinna lähedal Rae vallas Tartu ja Viljandi maantee vahelisel alal, kuhu on kodu leidnud enam kui 300 leibkonda. Suure osa sealsetest majadest ehitas Tartal Grupp ja ettevõtte kinnisvara projektijuht Ard Ernits rääkis pisut ka elamute ehitusprotsessist Põdra tee ridaelamute näitel.