Taristuminister Vladimir Svet tõi välja, et Euroopa rahastuse pidu on läbi. Kui saame vahendeid maanteede ehitamiseks, siis see ole strateegiline vaade, vaid pigem rahasüstid. Samas automaks oleks hea, sest see toob arutelu, kuhu meie maksud lähevad? Kuidas siduda maksud strateegiliste eesmärkidega, mitte kui kiiresti jõuda Tallinnas Pärnusse.
Taristuehituse Liidu juht Indrek Pappel rõhutas, et meie pikkade lepingute täitmise efektiivsus on madal, oleme liiga aeglased, algselt kaotatud aega on hiljem raske tagasi saada. Kiiremini tuleks tuua turule väärtuspõhised hanked.
Transpordiameti peadirektor Priit Sauk ütles, et nende prioriteet on liiklusohvrite arvu vähendamine, kuid teehoiu rahastus midagi rõõmustavat selles suunas lähiaastatel siiski ei paku.
Kaitseinvesteeringute keskuse taristuosakonna juhataja Kadi-Kai Kollo seevastu kutsus kõiki osalema uutel hangetel, mis tulevad välja selle aasta lõpus ja uue alguses. Nende pakutava dünaamiline hankesüsteemiga on võimalik pidevat liituda, info selleks saab kodulehelt ja riigihangete registrist.
Enefit Greeni juhatuse liige ja arendusjuht Andres Maasing ütles, et tõsine väljakutse on kuidas leida kõige õigema viisi energia salvestamiseks ja taaskasutamiseks, kuidas me täidame tunnid, mil päiksest ja tuult pole.
Verston Grupi tegevjuht Jüri Tamm andis lubaduse aastaks 2034, et nende ettevõttel 80% väiksem CO₂ heide teedeehituses ja hoolduses tänu autonoomsete masinate ja taastuvenergia kasutuselevõtule.
Eesti Gaasi portfellihalduri juht Kristofer Vähi ütles, et gaasi varustuskindlus on hea nii meil kui Euroopas, kuid elektrihinna volatiilsus kasvab ning turvalisusel on hind. Desünkroniseerimise hind on siiski suur ja kandub tarbijale edasi. CO2 tekitamine hakkab maksma aina enam, küsimus on millal.
Koolitaja Elmar Vaher andis juhtimisnõu, et kui on hästi, siis võid rääkida, kui on kriis, siis pead rääkima. Kui sa ise ei räägi, siis räägib keegi teine.
Energiasalve loodusvarade ärijuht Markus Vihma lubas, et juba 2027. aastal hakkavad nad teedeehituseks sobivat gneissi kaevandama, suuremates kogustes 2028. aastal. Üheaegselt Paldiski vesisalvesti rajamisega on see nüüd võimalik ja majanduslikult otstarbekas.
Arutlusringis rääkisid Riigihangete vaidluskomisjoni liige Ulvi Reimets, TREV-2 Grupi juht Sven Pertens ja Rail Balticu portfellijuht Janar Tükk , kuidas hankeid lihtsamaks muuta ja kas läbirääkimistega alliansshanked on saatanast või uus võimalus. Pertens ütles lõpetuseks, et teedeehitajad on õppinud kohanema ja küllap saame hakkama ka alliansi hangetega,
Täname esinejaid ja toetajaid Energiasalv, Leca ja Arucad Süsteemid.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele