Juhid räägivad, kuidas nende firmades ehitusjäätmeid liigiti töödeldakse
Ehitusjäätmed moodustavad Eestis tekkivatest jäätmetest peaaegu poole, kuid nende kasutamise võimalused on erinevad- metalli ei lase keegi raisku minna, plastiku ja puidu ümbertöötlemiseks veel võimalusi napib.
Ehituses on oht, et materjalide taaskasutus takerdub rangete nõuete taha ja lihtsam ning odavam on kasutada uusi materjale. Sellele probleemile võib olla lahendus on nii uues ELi määruses kui ka uut tüüpi projekteerimises, aga kusagilt tuleb lihtsalt pihta hakata, toovad spetsialistid kasulikke näiteid nii Eestist kui lähisriikidest.
Keskkonnaamet väljastas 14. juunil 2024 osaühingule Wastedirect muudetud keskkonnaloa, mille kohaselt on ettevõttel õigus oma tootmisüksuses Ääsmäel toota valitud vanarehvidest rehviplokke ringlussevõtu eesmärkidel. Neid võib kasutada teede ja teiste taristuobjektide, näiteks lasketiirude ja müravallide konstruktsioonides.
Euronõue: taaskasutada tuleb min 70 protsenti tekkinud ehitusjäätmetest.
Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Görel Grauding tutvustas ehitus- ja lammutusjäätmete uuringut, mille kliimaministeerium eelmisel aastal keskkonnaagentuurilt tellis.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Kui seaduse muudatus lisab täiendava riikliku järelevalveametnike kihi, aga tegelikud pudelikaelad ei vähene, võib tulemuseks olla vaid uus bürokraatia tase