Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Görel Grauding tutvustas ehitus- ja lammutusjäätmete uuringut, mille kliimaministeerium eelmisel aastal keskkonnaagentuurilt tellis.

- Lammutusjäätmete impordi-ekspordi 20 aasta trendi vaadates on viimastel aastatel vähenenud nii ehitus-lammutusjäätmete import kui ka eksport.
- Foto: Julia-Maria Linna
Euroopa Komisjoni poolt on kõikidele liikmesriikidele aastast 2020 sätestatud ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise täitmiseks sihtarv - taaskasutada tuleb vähemalt 70 protsenti tekkinud ehitus-lammutusjäätmetest: “Sellega Eestil probleeme ei ole,” rääkis Grauding. Kui aga vaadata teket ja taaskasutust lähemalt, siis jäätmete teke on Eestis aastate lõikes tõusutrendis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.