Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta märtsis tööstustoodangu maht võrreldes mulluse märtsiga 5,7%. Lisaks toiduainete ja põlevkiviõli tootmisele tuli väike kasv ehitusmaterjalide (5,4%) tootmises, kuid kahanes puidu- ja metallitootmises.
Tööstusharudest langes toodang märtsis enim puidutööstuses.
Foto: Toomas Kelt
Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder tõi välja, et märtsis vähenes tööstustoodangu maht rohkem kui kahes kolmandikus töötleva tööstuse tegevusalades.
Eelmise aasta septembriga võrreldes on ehituses sisendhinnad kohati langenud 5–10%, aga seda mitte kõigis segmentides, ütles Merko Ehitus Eesti üldehitusdivisjoni juht Marek Hergauk. Odavamaks on tema sõnul läinud just kohaliku tootja materjal ja seadmed.
Meie riigigümnaasiumide ehitus on olnud edulugu ja palju olulisem sellest, kas ehitada betoonist või puidust, võiks olla rajatavate koolihoonete puhul see, et liigume paindlike arhitektuursete lahenduste ja kvaliteetselt ettevalmistatud hangete suunas, leiavad arhitektid.
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 0,2%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 0,9%.
Jahtunud Rootsi ehitussektor on taastumas ja plaanib lähiaastatel uusi investeeringuid, sest nõudlus uute eluruumide järele on jätkuvalt suur ja selle vajaduse rahuldamiseks vajatakse juurde ka välistööjõudu, kuid arvestama peab järsult muutunud keskkonnaga. Tänavu Nordbyggi ehitusmessil osalenud Eesti ettevõtted olid siiski optimistlikud ja rääkisid, et kriis ongi hea aeg uuele turule sisenemiseks.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.