Taristu ehitamise kohustus on reeglina omavalitsusega halduslepingu sõlminud arendajal. Kellel on aga kohustus ehitada planeeringuala taristu siis, kui arendaja on likvideeritud? Või kui omavalitsus halduslepingut ei sõlminudki? Kas planeeringuala kinnistute omanikud saavad nõuda, et taristu olemasolu peaks neile tagama omavalitsus? Nõu annab Tuulikki Laesson, Laesson & Partnerid juht ja ehituse teabevara peatoimetaja.
Tuulikki Laesson, ehituse teabevara peatoimetaja. Foto: Andres Laanem
  • Tuulikki Laesson, ehituse teabevara peatoimetaja. Foto: Andres Laanem
Neid küsimusi käsitles Tartu Ringkonnakohus 7.11.2023 kohtuotsuses asjas nr 3-22-1168 ja tegi otsuse, mis fikseerib omavalitsuse kohustuse ehitada välja detailplaneeringus ettenähtud taristu. Antud juhul oli detailplaneeringu seletuskirjas öeldud, et planeeringualal ei ole lubatud lokaalsed reoveepuhastid, seega oli vajalik rajada ühiskanalisatsioon.
Ringkonnakohtu hinnangul tekkis pärast arendaja pankrotti õiguslikult uus olukord, kus detailplaneeringu elluviimine detailplaneeringus ettenähtud viisil arendaja poolt ja tema finantseerimisel oli võimatu. Sellises olukorras ei saanud omavalitsus enam tugineda asjaolule, et ta on kehtiva haldusaktiga detailplaneeringu lahenduse elluviimise arendajale üle andnud.
Kuna detailplaneeringust huvitatud isikut enam ei eksisteerinud ja kinnistute omanikud ei olnud huvitatud ise vastavate kulutuste tegemisest, pöördusid nad kohtusse taotlusega kohustada omavalitsust rajama planeeringuala taristut ning sealhulgas ka ühiskanalisatsiooni.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele