Kes tagab taristu ehitamise planeeringualale?

Neid küsimusi käsitles Tartu Ringkonnakohus 7.11.2023 kohtuotsuses asjas nr 3-22-1168 ja tegi otsuse, mis fikseerib omavalitsuse kohustuse ehitada välja detailplaneeringus ettenähtud taristu. Antud juhul oli detailplaneeringu seletuskirjas öeldud, et planeeringualal ei ole lubatud lokaalsed reoveepuhastid, seega oli vajalik rajada ühiskanalisatsioon.

Ringkonnakohtu hinnangul tekkis pärast arendaja pankrotti õiguslikult uus olukord, kus detailplaneeringu elluviimine detailplaneeringus ettenähtud viisil arendaja poolt ja tema finantseerimisel oli võimatu. Sellises olukorras ei saanud omavalitsus enam tugineda asjaolule, et ta on kehtiva haldusaktiga detailplaneeringu lahenduse elluviimise arendajale üle andnud.

Kuna detailplaneeringust huvitatud isikut enam ei eksisteerinud ja kinnistute omanikud ei olnud huvitatud ise vastavate kulutuste tegemisest, pöördusid nad kohtusse taotlusega kohustada omavalitsust rajama planeeringuala taristut ning sealhulgas ka ühiskanalisatsiooni.

Tartu Halduskohus rahuldas kinnistute omanike vastava taotluse. Seega tekkis omavalitsusel pärast arendaja pankrotti detailplaneeringust kui kehtivast haldusaktist tulenev kohustus korraldada ettenähtud vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine ja ühendamine valla vee-ettevõtjale kuuluvate olemasolevate tehnovõrkudega. Omavalitsus pöördus omakorda Tartu Ringkonnakohtusse, kes leidis, et apellatsioonikaebus tuleb jätta rahuldamata ning omavalitsusel on ikkagi kohustus tagada veevärgi väljaehitamine planeeringualal.

Kokkuvõtlikult asus Ringkonnakohus seisukohale, et kuna liitumist võimaldava ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrgu vahelise rajatise ehitamise pidi korraldama kohalik omavalitsus, ei olnud vee-ettevõtjal alust küsida kinnistu omanikelt tasu planeeringualal paiknevate torustike eest, vaid nende ehitamise kulu peab kandma omavalitsus.

Praegu on ehituse teabevara võimalik tasuta proovida!

Tutvu ehituse teabevaraga lähemalt siin.