Millised on ehitusmaterjalid 30 aasta pärast?

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (EETL) tähistas enda 30. sünnipäeva visiooniseminariga Kai kunstikeskuses.

Keskkonnadeklaratsioon ehk EPD aitab kaasa ehitusmaterjalide tootjate ekspordivõime tõstmisele – Rootsis on EPDd juba aastaid kohustuslikud, aga ka Norras ja Soomes tugevalt soovituslikud ning paari aasta pärast muutuvad need ka Eesti kohustuslikuks. Nende kasutamise kogemust jagab TMB Elemendi juht Jaanus Mumm.

27. oktoobril Ehitusuudistes avaldatud artiklis "Betoon on suur süsinikuladu" toodi välja, et betoon seob oma eluea jooksul peaaegu kogu CO2, mis on eraldunud tsemendi tootmisel. Tekib küsimus, miks hoonete süsinikujälje arvutustes seda arvesse ei võeta. Kas ehitusmaterjalide ja hoonete piirnormide arvutuse pahatahtlik eesmärk on betoonitööstus lihtsalt välja suretada või on olukorrale mõni muu selgitus, analüüsib ehituse süsinikujälje ekspert ja LCA Support juht Anni Oviir.

Betooni karboniseerumisel seotav CO2 on siiani kliimaarvutustest väljas ja see moonutab üldpilti. Levinud väide on olnud kaua, et puit on väga keskkonnasäästlik, betoonikasutus aga ülimalt süsihappegaasi atmosfääri paiskav. Paraku ei ole see tõde, vaid killud erinevatest vaatenurkadest, kinnitavad teadlased.

Armatuuri sidumine võib tunduda väikese tööna, kuni seda tuleb teha sadu või tuhandeid kordi päevas. Siis hakkavad lugema nii ühe seose tegemiseks kuluvad sekundid kui ka traadikulu ja tööriista kasutusmugavus. Mida kiirem ja lihtsam on iga sidumine, seda suuremaks kasvab võit terve tööpäeva jooksul.