Skandinaavia ehitusturu raskused on jõudmas Eesti väikelinnadesse
Skandinaavia ehitussektori raskused võivad asuda mõjutama väikelinnade ostjaid, kus elavad inimesed on enam seotud sealsete tööturgudega, kirjutab Arco Vara Kinnisvarabüroo analüütik Mihkel Eliste.
Arco Vara Kinnisvarabüroo analüütik Mihkel Eliste prognoosib, et tänane tehingute arvu ja ehitusaktiivsuse madalseis püsib ka aastal 2024 (Foto: Arco Vara).
Väikelinnade korteriturud on Eestis seni pidanud makromajanduslikele sündmustele oluliselt paremini vastu kui Tallinn või Tartu, mille juures väikelinnade hinnalangus on olnud seni oluliselt mõõdukam või pole seda mõnes piirkonnas isegi veel esile kerkinud.
Rootsi pered loobuvad üha enam uusarendustes kodu ostmiseks tehtud broneeringutest, kuna eluasemeturg on kiiresti jahtunud ja nõudlus uusarenduste järele kahaneb.
Soome peaminister Petteri Orpo lubab toetada ehitussektorit ning eelarveistungil kavatseb valitsus otsustada ehitussektori toetusmeetmete üle. Peaminister kinnitab, et valitsus tegutseb kiiresti, et peatada ehitussektori järsk langus.
Teises kvartalis Soomes väljastati 5 378 ehitusluba, mis on tervelt 62% vähem, kui möödunud aasta samal perioodil. Elamuarendus langeb suure hooga, märgib sealne statistikaamet Kauppalehti vahendusel.
Pankrottide arv püsib Rootsis kõrge ja oli juulis 57 protsenti suurem kui aasta tagasi, vahendab ärileht Dagens Industri krediidiinfofirma Syna andmeid. Ehitus on mõjutatud teistest enam.
Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energiajulgeolekust või toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitaks vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi.