Põhumajade ehitus sai riigilt hoogu juurde
EASi ja KredExi ühendasutus rahastas kevadel Eesti tudengite loodud uuendusliku moodulehitise väljatöötamist, milles ehitusmaterjalina kasutataks põhku. Ehitusprojekti kandvaks ideeks on mustersüsteem, mille tuumaks on nutikas moodul, mis kontrollib ja juhib hoone tehnosüsteeme, sealhulgas vett, elektrit ja kütmist.
Eesti Kunstiakadeemia arhitektide ja Taltechi inseneri ühisprojekt kannab nime "Moodulsüsteemi 1+x arendus, tehnomooduli väljatöötamine ja põhu kui materjali kasutamise uurimine".
Seotud lood
17. juunil kuulutab kaasaegse põhumaja arhitektuurikonkursi žürii välja parimad projektid, mille eskiisi alusel alustatakse Jõgevamaale esimeste professionaalse printeriga toodetavate põhumajade projekteerimist ja ehitamist.
Ahti Kalde (Sadala Agro OÜ), Andrus Needo (Krohwin OÜ) ja Sven Aluste (MTÜ Equilibre) viisid läbi arhitektuurikonkursi kaasaegse põhumaja eskiisi leidmiseks, juhtimaks tähelepanu põhule kui Eestis leiduvale kvaliteetsele ja ehituslikus plaanis heade omadustega materjalile.
Eestis on tekkinud esimesed ökoehitusettevõtted. ETV saates "Kapital" rääkis OÜ Naturaalehitus juht Allan Kokkota, et põhumaja vastab kõigile ehitusnormidele ja et keskkonnasõbralikkuse suunas tasub püüelda.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele