Tallinna kesklinnas ehitasid illegaalid, tuleb välja, et tasuta
Kui usbekk Farhodžon Alijev Euroopasse tööle minema asutas, ei osanud ta ettegi kujutada, et sellest saab üks suur jama. Mitu kuud saamata jäänud palk kokku 8505 eurot, sotsiaalsete garantiide puudumine, väljasaatmise oht ja katsed saada õigust tegelikult tööandjalt viisid ta esmalt juristi juurde, seejärel töövaidluskomisjoni.
Tallinna kesklinnas ehitusel illegaalselt töötanud Usbekistanist pärit võõrtööline jäi teenitud rahata. Mees, keda ta pidas oma tööandjaks, väidab, et tal pole sellega mingit pistmist, kuigi mitu inimest kinnitab vastupidist. Kannatanuid võib olla aga palju rohkem.
Seotud lood
Ehitusturu langus annab tunda juba renditööjõus, mis on kiiresti kokku kuivanud, sest sellist massi nagu ehitusbuumi ajal, enam vaja ei ole. Aga neid väheseidki on keeruline leida, sest ukrainlasi asendavad Kesk-Aasia töölised kipuvad kuhugi ära kaduma ja oskustöötajaid ikka napib.
Maksu- ja tolliamet: kaartide väljastamine võib jääda venima
Ehitajad veel ei tea, kuidas peagi kohustuslikuks muutuv töötajate ehitusplatsil viibitud aja registreerimine täpselt toimuma hakkab, nii et kõik osapooled on valmis teatud segaduste tekkeks.
Oktoobrist jõustuv kohustus registreerida ehitusplatsil viibinud inimesed muudab maksu- ja tolliameti töö lihtsamaks ning uus süsteem pakub ka ehitusettevõtetele kasu. Iseküsimus on aga, kas sellega kaovad ümbrikupalgad ja kasvab maksutulu, kirjutab Fondia vanem õigusnõustaja Kätlin Hinnov.
Eesti perefirma Bauroc, mis on Põhja-Euroopa suurim poorbetoontoodete valmistaja, tuli eelmisel aastal välja uue tooteperega, mille süsiniku jalajälg on raudbetoonpaneelist 10 korda väiksem, kuid ettevõttel on veelgi ambitsioonikam plaan jõuda CO2-neutraalsete või lausa negatiivse jalajäljega materjalide tootmiseni.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Vaata, kes seal olid ja mida nad tegid!
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele