Inseneride Liit: Leedu lahendab inseneride põuda, Eesti õpib alles sõnavara
Eesti Inseneride Liidu värske analüüsi kohaselt ei ole Eestis süsteemset plaani majanduskasvu takistava inseneride põua lahendamiseks, aga meiega samal ajal probleemi teadvustanud Leedu on juba oma haridussüsteemi oluliselt muutmas.
Eesti ehitussektor januneb innovatsiooni järele. Puudulik õpe ja iganenud regulatsioonid ei motiveeri arendajaid ehituses uusi lahendusi ja materjale kasutusele võtma, kirjutab elukondliku kinnisvara arendusettevõtte Arco Vara juht Miko Niinemäe.
Vaadates insenerisektori käivet, võib jääda mulje, et 2022. aasta oli inseneridele erakordselt edukas ja teenused olid turul nõutud, kuid tänavu esimeses kvartalis on trend pöördunud, mis võib tähendada inseneribüroode sektoris langust.
Tavatingimustes on üsna erakordne, kui tellija kogub turult uusi pakkumisi juba alustatud projekteerimistööde lõpuetappide läbiviimiseks, tunnistasid Tõnu Kutsar ja Kristo Riimaa EULE Inseneribüroost. Samas ei pelga nad, et töö laualt ära kaoks: nende tiim on tänavu ajusid ragistanud juba uue Tallinna haigla ja mitmete kaitseväe projektide kallal.
Aktiivsust on inseneeriaturul palju pakkumiste etapis, reaalset tööd on aga tunduvalt vähem. Rootsi ja Soome turgudel on vaikne, aga oodatust rohkem on olnud nii päringuid kui ka projekte Lätist-Leedust, kirjeldas ettevõtte olukorda inseneribüroo CESi tegevjuht Mihkel Jaaniste Äripäeva Infopangale antud põhjalikus intervjuus.
Kaabli puhul vaadatakse tavaliselt selle ristlõiget, isolatsiooni, voolutaluvust ja muid tehnilisi näitajaid, ent märkamata jäetakse oluline omadus, mida pole välimuse järgi võimalik hinnata. See on kaablisoone lõõmutus ehk kuumtöötlus, mis mõjutab otseselt kaabli painduvust paigaldamisel.