Inseneride Liit: Leedu lahendab inseneride põuda, Eesti õpib alles sõnavara

Eesti ehitussektor januneb innovatsiooni järele. Puudulik õpe ja iganenud regulatsioonid ei motiveeri arendajaid ehituses uusi lahendusi ja materjale kasutusele võtma, kirjutab elukondliku kinnisvara arendusettevõtte Arco Vara juht Miko Niinemäe.

Vaadates insenerisektori käivet, võib jääda mulje, et 2022. aasta oli inseneridele erakordselt edukas ja teenused olid turul nõutud, kuid tänavu esimeses kvartalis on trend pöördunud, mis võib tähendada inseneribüroode sektoris langust.

Tavatingimustes on üsna erakordne, kui tellija kogub turult uusi pakkumisi juba alustatud projekteerimistööde lõpuetappide läbiviimiseks, tunnistasid Tõnu Kutsar ja Kristo Riimaa EULE Inseneribüroost. Samas ei pelga nad, et töö laualt ära kaoks: nende tiim on tänavu ajusid ragistanud juba uue Tallinna haigla ja mitmete kaitseväe projektide kallal.

Aktiivsust on inseneeriaturul palju pakkumiste etapis, reaalset tööd on aga tunduvalt vähem. Rootsi ja Soome turgudel on vaikne, aga oodatust rohkem on olnud nii päringuid kui ka projekte Lätist-Leedust, kirjeldas ettevõtte olukorda inseneribüroo CESi tegevjuht Mihkel Jaaniste Äripäeva Infopangale antud põhjalikus intervjuus.

Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.