Ehitushind langes materjalide odavnemine arvelt

Ehitushind kerkib, materjalide hind kerkib, kerkivad ka tellija kulud ehk ehitise hind. Seda juttu kuuleme juba kolmandat aastat. Lisame juurde euribori kasvu ja saame vastu ebakindluse eluasemeturul. Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2022. aasta neljanda kvartaliga „vaid“ 1,5%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 12,6%. Paljuvõitu, aga milline oleks lahendus?

Eesti puidutööstuste olukord on keeruline, tunnistavad ettevõtjad. Langev nõudlus maailmaturul on seadnud Eesti tootjad keerulisse olukorda – kõrge tooraine ja energia hind ei võimalda meie tooteid müüa selliste hindadega, nagu seda saavad teha Skandinaavia konkurendid.

Kliendid ja peatöövõtjad ootavad ehitajatelt madalamaid hindu, rääkis ehitusettevõtte Ehitus5Eco juhatuse liige Margo Padar, kuid ta ei näe sisendhindade langust, mille arvelt peaksid ehituse hinnad alla tulema.

Oktoobrist jõustuv kohustus registreerida ehitusplatsil viibinud inimesed muudab maksu- ja tolliameti töö lihtsamaks ning uus süsteem pakub ka ehitusettevõtetele kasu. Iseküsimus on aga, kas sellega kaovad ümbrikupalgad ja kasvab maksutulu, kirjutab Fondia vanem õigusnõustaja Kätlin Hinnov.

Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.