Rohelisema betoonehituse poole
Kliima soojenemise pidurdamisel on sihikule võetud energeetika järel üks suurema CO2 koguemissiooniga valdkond – ehitamine, sealhulgas tsemendi-betoonitootmine ning betoonist ehitamine. Millised on Eesti väljavaated alal, kus emissiooninäitajaid kohustavad kahandama nii normatiivid kui ka terve mõistus?
Tsemendi- ja betoonitootmine ning betoonrajatiste püstitamine on Eestis suurte mahtudega. Betoon, mida kogu maailmas kasutatakse igal aastal kümme miljardit kuupmeetrit, on ka meil kõige levinum kasutuses olev ehitusmaterjal. Siin annab isegi praeguste, mitte väga kõrgete emissiooninäitajate puhul ka üheprotsendine süsinikujalajälje kahandamine suure võidu kogu valdkonnale ja seeläbi meie loodusele.
Seotud lood
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta kandvuse, veepidavuse või stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas laialdaselt kasutatavaks pinnase parenduse meetodiks on jugainjekteerimine (ing keeles Soilcrete® või jet-grouting). See tehnoloogia võimaldab pinnasesse rajada erineva kuju ja suurusega tsementeerunud sambaid ilma ulatuslike väljakaevamisteta ja seda ka kitsastes tingimustes.
Enimloetud
1
Varjendi rajamise nõue jõustub 1. juulil 2026
Viimased uudised
Varjendi rajamise nõue jõustub 1. juulil 2026
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele