Arenguseire Keskuse raportist selgub, et Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused on viimase kümne aastaga langenud 40%. Samas on üleeuroopaline energiakriis ja põlevkivielektri konkurentsivõime taastumine pannud heitkogused alates 2021. aastast taas kasvama. Küll aga on jõudsalt vähenemas Eesti töötleva tööstuse heitemahukus.

- Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits rõhutas, et kasvuhoonegaaside heite puhul tuleb arvestada ka erinevate majandusharude omavahelist seotust.
- Foto: Liis Treimann
Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits tõi välja, et energiatootmise heited moodustavad täna ligi poole Eesti koguheitest. “2020. aastal oli Eesti lähiaja kõige madalama heitemahuga aasta, kuid 2021. aastal kasvas heide aastases võrdluses 13% ning 2022. aastal kasvutrend jätkus. Praegu ei näe me ette kasvuhoonegaaside heitkoguste olulist langust ka sel aastal, sest energiakriis Euroopas kestab ning põlevkivienergia täidab tekkinud tühimikku,” sõnas Piirits.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.