Kaugjahutus tundub lõunamaades oluline, aga miks vajab seda Eesti?
Kaugjahutusest rääkides tekib paljudel esimesena mõte, et see on midagi, mis võiks olla pigem soojade riikide jaoks oluline teema, samuti võiks see olla levinum ja arenenum pigem Lõuna-Euroopas. Sellest, kas see on nii, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur Kertu Lepiksaar ja insener Siim Poom.
Tegelikult sai kaugjahutus kui tehniline lahendus alguse hoopis põhjamaadest – Taanist ja Rootsist, mis on tänapäeval juhtivad riigid kaugjahutuse valdkonnas. Kaugjahutuse tausta ja vajalikkust siinsel laiuskraadil aitab selgitada Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor Anna Volkova.
Seotud lood
Lennusadama kuplite renoveerimine pälvis maailma parimate katuste võistlusel lamekatuste kategoorias kolmanda koha. Tegemist ei ole üksnes ehitusliku saavutusega, vaid tunnustuse sai hoone, mille ajalugu, tehniline keerukus ja kultuuriline väärtus on erakordsed.
Enimloetud
1
Lisatud 2025. aastal 100 suurimat käivet teinud ehitusfirmat ja nende aastane kasv või kahanemine
3
Euroopas levinud ajalootundlik esinduslikkus loodetavasti paistab hakkavat ka Eestisse jõudma
Viimased uudised
Lenno Uusküla: töötleva tööstuse väljavaade on pigem nõrk
Üritused
Hetkel kuum
Euroopas levinud ajalootundlik esinduslikkus loodetavasti paistab hakkavat ka Eestisse jõudma
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele