Kaugjahutus tundub lõunamaades oluline, aga miks vajab seda Eesti?
Kaugjahutusest rääkides tekib paljudel esimesena mõte, et see on midagi, mis võiks olla pigem soojade riikide jaoks oluline teema, samuti võiks see olla levinum ja arenenum pigem Lõuna-Euroopas. Sellest, kas see on nii, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur Kertu Lepiksaar ja insener Siim Poom.
Tegelikult sai kaugjahutus kui tehniline lahendus alguse hoopis põhjamaadest – Taanist ja Rootsist, mis on tänapäeval juhtivad riigid kaugjahutuse valdkonnas. Kaugjahutuse tausta ja vajalikkust siinsel laiuskraadil aitab selgitada Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor Anna Volkova.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.
Enimloetud
Viimased uudised
Linnaarhitekt: leidsime Atlantise omanikega kompromissi
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud 2024. aastal 50 suurima käibega ettevõtet ja nende teenitud kasum või kahjum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele