Ehitusregister teeb suure arenguhüppe

Ta lisab, et hetkel on kasutajatele tekitanud probleeme failide üleslaadimine, mis on olnud väga ajamahukas ja dokumentide esitamise nõuded on olnud kõigile kasutajatele ühesugused. Näiteks on pidanud samu reegleid järgima suurte keeruliste projektide tegija kui talunik, kes soovib enda lauta parandada.

Suur osa probleeme on olnud seotud failide õige nimetamisega. "See muutub nüüd kasutajatele oluliselt lihtsamaks: kui esitatud fail on piisavalt täpse nimega, siis püüab süsteem esmalt ise ära tunda, mis tüüpi failiga on tegemist ja toimida sellele vastavalt või siis küsida kasutajalt veel üle. Kuna praegune failide nimetamise süsteem on võetud kasutusele paljudes suurtes ettevõtetes, jääb uus register mõistagi ka seda toetama," kinnitab Jakobson.

Ka puudutab tehniliselt suur hüpe allkirjastamist. Probleeme on tekitanud nõue, et kui muutub midagi projektis, siis kõik, kes on selle allkirjastanud (ka näiteks maastikuarhitekt, kes on hetkel aga juba puhkusele läinud), peavad selle nüüd uuesti tegema. See vajadus kaob nüüd ära ja edaspidi peavad erinevad osapooled allkirjastama ainult enda osa, mille eest tema konkreetselt vastutavad.

Kuna tehniliselt ei ole tegemist vaid kasutajaliidese muudatustega, vaid moodsal IT arhitektuuril baseeruva uue rakendusega, siis kaasneb üleminekuga mitmeid muidki kasutajamugavust tõstvaid muudatusi nagu töökiiruse kasv, lisandunud otsingute võimalused, geoinfo selgem välja toomine ja nii edasi.

Kõige olulisem aspekt selle muudatuse juures jääb kasutajate eest „kapoti alla“ peidetuks – nimelt annab uus keskkond raamistiku, mille peale on võimalik järjest uusi võimalusi – näiteks BIM-põhine ehitusloa menetlus - ehitada.

NB! Pikemalt saab kuulata uutest võimalustest 26. jaanuaril veebiseminaril: Tähtsaimad ehitisregistri uuendused. Vaata lisainfot ja registreeru siin