Kumb on kasulikum – kas lammutada või renoveerida?
Kui rääkida hoonete, eriti korterelamute renoveerimisest, tuleks alustada sellest, kas ja miks me üldse peaksime oma korterelamuid renoveerima, või oleks hoopis odavam uus ehitada. Põhjuseid on mitmeid, nii tehnilisi kui ka ökonoomilisi.
Kalle Virkus, Tartu Regiooni Energiaagentuuri energeetikaekspert
Ümmarguselt elab Eestis 75% inimestest korterelamutes ja kaks kolmandikku neist sellistes korterelamutes, mis on ehitatud aastatel 1960−1990 ehk nõukogude ajal. Neid korterelamuid iseloomustab kõikuv ehituskvaliteet ja kesine planeering, aga ennekõike on nende ehitamisel lähtutud soojapidavuse normidest, mis erinevad oluliselt tänapäevastest.
Garaažiuste ja teiste tõstanduste alla tekkivad külmasillad ning ilmastiku mõjul siseruumidesse sattuv sadevesi on aastaid olnud probleemiks paljudes tootmis-, tööstus- ja kaubandusettevõtetes. Lahenduseks on SOJLO®, mis pakub kaasaegseid energiatõhusaid külmasillavabasid uksekünniseid.
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav