Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Betooniühing kuulutas välja üliõpilastööde võistluse
Kõigi Eesti kõrgkoolide üliõpilased on oodatud osalema betoonialaste lõputööde võistlusel.
Üliõpilaspreemiad on loodud betooni ja betoonehitust käsitleva õppetöö edendamiseks ja tulemusrikkamaks muutmiseks ning valitakse Eesti kõrgkoolide betoonialaste lõputööde hulgast.
Osaleda võivad kõigi Eesti kõrgkoolide üliõpilaste lõputööd.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Betoonehitus on lai ja põnev valdkond, kus on palju uurimist vajavaid teemasid,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Tiit Roots. „Igal aastal on olnud hulgaliselt üliõpilastöid, mis üht või teist probleemi süvitsi uurib. Loodame ka sellel aastal arvukat osavõttu.”
Üliõpilastööde esitamise tähtaeg on: 11. juuni 2021. a.
Eesti Betooniühingu 2020. a. üliõpilaspreemiad said:
Aleksei Mahnatš – Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi magistritöö „Mikrosilika mõju betooni külmakindlusele”.
Juhendaja – lektor Tanel Tuisk.
Rainer Vahter – Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi hoonete ehituse eriala lõputöö
Eesti Betooniühingu üliõpilaspreemia on ette nähtud Eesti üliõpilastele asjakohaste lõputööde eest.
Lõputöö peab olema seotud betooni või tema koostisosade või betoontoodetega, näiteks betooni/betoontoodete/betoonkonstruktsioonide kavandamine, projekteerimine, ehitamine vms.
Eesti Betooniühing annab üliõpilaspreemiaid välja alates 2007. aastast.
Betooniühingu üliõpilaspreemiaid on saanud Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli üliõpilased.
Eesti Betooniühing (asut. 2004. a.) on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 75 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.
Möödas on ajad, mil nõrk või vajuv pinnas tähendas kallist ja ajamahukat probleemi pinnase väljakaevamise ja asendamise näol. Täna on olemas lahendus, kus pinnast ei vahetata välja, vaid muudetakse killustiksammaste abil targemalt tugevamaks. See meetod parandab pinnase kandevõimet kiiremini, puhtamalt ja märksa väiksema keskkonnamõjuga.