Väiksus annab Eestile küll paindlikuse ja võime tehnoloogiat kiiresti kasutusele võtta, kuid samas võime takerduda tööjõuprobleemidesse, arvab digitaalehituse klastri aseesimees Virgo Sulakatko
Eesti inseneriettevõtteid ootab ees suur probleem - kuidas saada hakkama vähemate inimestega?
"Väiksus ja paindlikkus annavad Eestile küll suure eelis suurte riikide ees, kus uute tehnoloogiate kasutuselevõtt toimub tunduvalt aeglasemalt. Näiteks võtab Saksamaal muutuse sisseviimine viis aastat, sest arhitektide vastuseis on suur." ütles Sulakatko Ehituse Tehnoloogiakonverentsil.
Kahjuks pole insenerikutse hetkel eriti populaarne, sest IT valdkond tõmbab noori kõrgemate palkadega. Samuti on inseneridel kõrge stressitase ja ka puhata saab peamiselt talvel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Seega peame hakkama saama vähemate inimestega ja liikuma kulude kokkuhoiust üha enam digitaliseerimise ja suurema lisaväärtuse loomise suunas. Järjest olulisemaks muutub automatiseerimine, et insenerid ei peaks enam tegema lihtsaid liigutusi ja saaksid pühenduda suuremat väärtust loovatele tegevustele" ütleb Sulakatko.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis