Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti insenerid seisavad muutuste lävel
Väiksus annab Eestile küll paindlikuse ja võime tehnoloogiat kiiresti kasutusele võtta, kuid samas võime takerduda tööjõuprobleemidesse, arvab digitaalehituse klastri aseesimees Virgo Sulakatko
Eesti inseneriettevõtteid ootab ees suur probleem - kuidas saada hakkama vähemate inimestega?
"Väiksus ja paindlikkus annavad Eestile küll suure eelis suurte riikide ees, kus uute tehnoloogiate kasutuselevõtt toimub tunduvalt aeglasemalt. Näiteks võtab Saksamaal muutuse sisseviimine viis aastat, sest arhitektide vastuseis on suur." ütles Sulakatko Ehituse Tehnoloogiakonverentsil.
Kahjuks pole insenerikutse hetkel eriti populaarne, sest IT valdkond tõmbab noori kõrgemate palkadega. Samuti on inseneridel kõrge stressitase ja ka puhata saab peamiselt talvel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Seega peame hakkama saama vähemate inimestega ja liikuma kulude kokkuhoiust üha enam digitaliseerimise ja suurema lisaväärtuse loomise suunas. Järjest olulisemaks muutub automatiseerimine, et insenerid ei peaks enam tegema lihtsaid liigutusi ja saaksid pühenduda suuremat väärtust loovatele tegevustele" ütleb Sulakatko.
Projekteerija tööpäev ei möödu ainult keerulisi konstruktsioone lahendades – märkimisväärse aja võtavad ka küsimustele vastamine, seadistuste otsimine, mudelist info leidmine ja korduvate jooniste tegemine. Tekla Structuresi AI-assistendid aitavad neid ülesandeid automatiseerida, nii et insener ei pea iga väikese küsimuse peale kõiki jooniseid läbi vaatama, kolleegilt abi küsima või ise koodi kirjutama.