Eesti inseneriettevõtteid ootab ees suur probleem - kuidas saada hakkama vähemate inimestega?
"Väiksus ja paindlikkus annavad Eestile küll suure eelis suurte riikide ees, kus uute tehnoloogiate kasutuselevõtt toimub tunduvalt aeglasemalt. Näiteks võtab Saksamaal muutuse sisseviimine viis aastat, sest arhitektide vastuseis on suur." ütles Sulakatko Ehituse Tehnoloogiakonverentsil.
Kahjuks pole insenerikutse hetkel eriti populaarne, sest IT valdkond tõmbab noori kõrgemate palkadega. Samuti on inseneridel kõrge stressitase ja ka puhata saab peamiselt talvel.
"Seega peame hakkama saama vähemate inimestega ja liikuma kulude kokkuhoiust üha enam digitaliseerimise ja suurema lisaväärtuse loomise suunas. Järjest olulisemaks muutub automatiseerimine, et insenerid ei peaks enam tegema lihtsaid liigutusi ja saaksid pühenduda suuremat väärtust loovatele tegevustele" ütleb Sulakatko.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.
Enimloetud
Viimased uudised
Käib vilgas töö põhiäri päästmiseks
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele