Autor: Anni Oviir, LCA Support tegevjuht • 19. jaanuar 2021

Kas Eesti ehitusmaterjalidele hakkavad eksportturgude uksed sulguma?

Ilmselt on ehitusmaterjalide tootjatele tuttav olukord, kus mõnel väliskonverentsil teeb Rootsist või Taanist pärit kolleeg juttu toodete EPD-dest, mille peale pole muud teha, kui huvitunult kuulama jääda. Mis asi on EPD, kust selle saab ja miks selle olemasolu on ühtäkki nii tähtis?

Anni Oviir, LCA Support tegevjuht

Rohepöördest ehitussektoris

Euroopa Liidu riikide ühise katusestrateegia Roheleppe üheks olulisimaks eesmärgiks on ringmajandus, mis tähendab ressursside ja materjalide säästlikku-, taas- või korduvkasutatamist. Seni on keskkonnamõju vähendamiseks hoonete ehitamisel ja renoveerimisel Eestis piirdutud peamiselt energiatõhususe parandamisega liginullenergia nõuete kaudu. Seevastu teiste Põhjamaade ning Lääne-Euroopa ehitussektor on keskkonnamõju vähendamisel ja kliimaneutraalsuse tagamisel märksa ambitsioonikam.

Pane tähele!

25.03 toimub veebikonverents: Säästlik Hoone 2021 , kus Anni Oviir räägib Keskkonnadeklaratsioonide (EPD) väärtusest. Vaata täpsemat programmi siit.

Üha enam rakendub erinevates Euroopa riikides regulatsioone, mis nõuavad hoonete projekteerimisel olelusringi analüüsi ehk LCA (ingl Life Cycle Assesssment) koostamist. LCA võimaldab jälgida piirkondlike kliimaeesmärkide täitmist, sest ta näitab kui palju heitmeid, sh süsinikheidet, hoone ehituse või renoveerimise käigus hinnanguliselt keskkonda paisatakse. Olelusringi analüüs vaatleb kogu hoone elukaart alates hoone ehituseks vajaminevate materjalide tootmisest, materjalide transportimisest, ehitusprotsessist, hoone kasutusperioodil tekkivatest keskkonnamõjudest, kuni hoone lammutusprotsessis tekkivate materjalide (ümber)töötlemisel ja ladustamisel tekkivate mõjudeni.

Olelusringi analüüsi (LCA) koostamist nõutakse ehitussektoris juba Prantsusmaal, Hollandis ja Belgias, 2022. aastal jõustub sarnane regulatsioon ka Rootsis ja Norras. Tuleb tähele panna, et regulatsioonide sisu varieerub riigiti. Mõni neist nõuab lihtsalt LCA koostamist ja seeläbi potentsiaalse keskkonnamõju tuvastamist, kuid uuemad ja ambitsioonikamad regulatsioonid annavad ette ka maksimaalse keskkonnamõju piirväärtused pinnaühiku kohta (üldjuhul seatakse piirväärtused sõltuvalt hoone kasutustüübist). Just selline piirväärtustega regulatsioon on jõustumas mõne aasta pärast Soomes, kus miinimumnõuete mittetäitmisel ei ole võimalik ehitusluba taotleda. Eestis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koordineerimisel käimas arutelud, kuidas sarnast regulatsiooni ka meil rakendada. Lisaks tellis Keskkonnaministeerium Eesti esimese olelusringi analüüsi riigihanke korras ettevõttelt LCA Support, Keskkonnamaja projekti CO2-jalajälje analüüs valmib aprillis.

Ehitusmaterjalid kui hoone olelusringi analüüsi legoklotsid

Hoone olelusiringi analüüsides (LCA) jaotatakse tervik osadeks, täpsete arvutuste tegemiseks summeeritakse kõigi konkreetsete ehitusmaterjalide keskkonnamõjud (ehk samuti LCA-d). Olelusringi analüüsimisel kasutatakse ehitusmaterjalide kohta laias laastus kahte tüüpi andmeid: mittespetsiifilisi andmeid, mis annavad keskmise hinnangu mingit tüüpi ehitusmaterjali mõjude kohta teatud piirkonnas ning spetsiifilisi andmeid, mis iseloomustavad konkreetses ettevõttes toodetud ehitusmaterjali. Seega on igal ehitusmaterjalide tootjal võimalik – ja varsti tõenäoliselt hädavajalik – oma toodetele verifitseeritud olelusringi analüüs teha. Verifitseeritud ehitusmaterjali LCA dokumente tuntaksegi kui keskkonnadeklaratsioone ehk EPD-sid (ingl Environmental Product Declaration). Keskkonnadeklaratsioone kasutatakse hoone LCA koostamisel justkui legoklotse, mille põhjal saab kokku arvutada hoone ehitusmaterjalide valikust tuleneva keskkonnamõju.

Mida varasemas staadiumis olelusringi analüüsi tehakse, seda vähem on teada detailne materjalivalik, seega kasutatakse eskiisi faasis tavaliselt teatud tüüpi materjali keskmisi andmeid. Kasutades analüüsis kindla materjalitootja EPDd, kui tegelik tarnija ei ole veel kindlaks määratud, on lihtne alahinnata tekkivaid mõjusid. Põhjust on lihtne – EPD sisu võib väga palju muutuda sõltuvalt sellest, kus materjal on toodetud, kui efektiivne on tootmisprotsess ning milliseid toorained kasutatud on. Projekti edenedes, kui on teada juba rohkem informatsiooni ehitusmaterjalide kohta, kasutatakse arvutustes võimalusel alati konkreetse materjali EPD.

Tõenäoliselt on paljudelt eksportturgudel tegutsevatelt ehitusmaterjalitootjatelt juba küsitud keskkonnadeklaratsioonide (EPD) olemasolu kohta. Näiteks Norras jõustub LCA koostamise kohustus ehitusprojektidele küll 2022. aastal, kuid juba ligi viis aastat on Norra Riigikinnisvara hangetes LCA koostamise kohustust teatud projektide puhul rakendatud. Sellistes hangetes peab projekteerija tõendama, et hoone disain vastab etteantud miinimumnõuetele ning tõestuseks esitatama hoone olelusringi analüüsi. Hoone olelusringi analüüsi koostamiseks ongi projekteerijal omakorda vaja kasutada konkreetsete ehitusmaterjalitootja verifitseeritud keskkonnadeklaratsioone.

Olukorras, kus ehitusmaterjalitootjal keskkonnadeklaratsioon (EPD) puudub, saab kasutada ainult keskmisi keskkonnaandmeid. Keskmised andmed on aga kokku pandud kasutades võimalikult konservatiivseid eeldusi, et mitte alahinnata materjalist tulenevat keskkonnamõju. Üldjuhul on niisiis võimalik EPDd kasutades saada täpsem ning väiksema keskkonnamõjuga LCA tulemus, arvutuste täpsus on eriti oluline, kui tuleb tõendada, et projekti CO2-jalajälg vastab sätestatud miinimumnõuetele. Kui olelusringi analüüsi koostamine muutub projekteerijale kohustuslikuks, on ilmne, et hangetes eelistatakse või lausa nõutakse sertifitseeritud materjale, eriti siis, kui lisaks LCA koostamise kohustusele on ette antud ka mõjude piirväärtused, mille ületamisel ehitusluba ei väljastata.

Keskkonnadeklaratsiooni (EPD) taotlemine oma ehitusmaterjalidele

Keskkonnadeklaratsiooni saab väljastada vaid selleks mõeldud asutus, EPD programmioperaator. Euroopas on neid mitmeid, kuid meile lähim ja ühtlasi taskukohane EPD programmioperaator on Soome Rakennustietosäätiö RTS sr (RTS EPD). Kõik sertifitseeritud programmioperaatorid tagavad Euroopas kasutatavale ehitusmaterjali LCA standardile EN 15804 vastavuse ning dokumendi sisu, mida hoone LCA jaoks kasutatakse on alati sama ja koostatud selliselt, et saaks võrrelda ka erinevate programmioperaatorite väljastatud keskkonnadeklaratsioone. Ehkki eri programmioperaatorite juures võivad lisanduda piirkondlikud eripärad ning valik võib mingil määral mõjutada ka seda, kui lihtne on potentsiaalsetel klientidel materjalitootja EPD-d leida.

Konkreetsele materjalile EPD koostamiseks on laias laastus vaja teada aasta lõikes tootmisel kasutatavate materjalide tarnitud koguseid, kasutatud materjalides sisalduvat taaskasutatud materjalide hulka, transpordi distantsi ja meetodit, tootmisel vajaminevat energia ja vee kogust, tekkivate jäätmete hulka, jäätmete töötlusviisi ja tootmismahte. Sõltuvalt EPD ulatusest võib olla vaja lisaks teada ka keskmist distantsi ja transpordimeetodit, kuhu materjal tarnitakse, ehitusmaterjali tõttu tekkiva pakendi kogust ja sorti ehitusplatsil, materjali kasutusel vajamineva vee või energia kogust toote hooldamiseks ning lõpetuseks ümbertöötlemise või taaskasutuse viisi ja töödeldud materjali kogust.

Nende andmete põhjal tuleb koostada LCA mudel, mille alusel on võimalik arvutused teha. EPD ongi oma olemuselt olelusringi analüüs, mis järgib standardi reegleid ning programmioperaatori nõudeid. Kui analüüs on valmis, saadetakse see programmioperaatori poolt kvalifitseeritud verifitseerijale kontrollimiseks. Verifitseerija kontrollib, et kõik oleks vastavuses nõuetega ning kui vigu ei leita, väljastatakse EPD-le sertifikaadinumber ning programmioperaator avaldab EPD oma platvormil. EPD sertifikaat kehtib viis aastat, seejärel tuleb protsess uuesti läbida või tõendada, et tootmine toimub samadel alustel ning EPD pikendatakse.

Keskkonnadeklaratsiooni (EPD) on võimalik koostada kas ettevõttesiseselt või osta sisse vastav teenus. Esimesel juhul tuleb iseseisvalt leida ka sobilik LCA tarkvara, andmed ja verifitseerija. Peamiseks riskiks EPD iseseisval koostamisel ilma varasema kogemuseta on ajamahukus. Esiteks tuleb aru saada kõikidest standardis kehtestatud reeglitest ja mõista millistele toodetele ja kuidas EPD koostada võib.

Teiseks, kui analüüsis on vigu, ei kinnita verifitseerija analüüsi standardile vastavust ning kinnituseta ei saa dokumenti ka programmioperaatorile avaldamiseks esitada. Seega võib juhtuda, et analüüsi tuleb korduvalt muuta, täiendada ja parandada enne kui verifitseerija selle lõpuks korrektseks loeb. Teine võimalus on kasutada EPD koostamise teenust, sellisel juhul võtavad protsessi vedada kogenud eksperdid ning ettevõttel tuleb tagada vaid ligipääsuga oma andmetele. Kuna EPD tõesust kontrollib sõltumatu osapool, on selle sisu võrreldes erinevate isedeklareeritud rohepesumaiguliste keskkonnamärgistega usaldusväärne.

Esimesena Eesti ehitusmaterjalitootjatest on oma toodetele keskkonnadeklaratsioonid (EPD) koostanud betoonelementide tootja TMB Element, kes ostis teenuse Eestis ettevõttelt LCA Support. Eestis on veel väga üksikuid teisi materjalitootjaid, kelle toodetele on väljastatud EPD, kuid üldjuhul on need mõne rahvusvahelise ettevõtte tütarfirmad, kelle Eesti tehastele on EPD välismaalt tellitud. Mõnel juhul kasutatakse Eestis asuvate suurettevõtete ehitusmaterjalidel EPDsid, mille arvutusteks on kasutatud mujal asuvate tehaste andmeid. Juhul kui tegelik toode on tarnitud Eestis asuvast tehasest, mis ei olnud kaasatud EPD koostamiseks tehtud LCA mudelis, ei ole sellised keskkonnadeklaratsioone hoone LCA koostamisel korrektne kasutada.

EPD koostamise teenusepakkujat otsides on oluline ettevõtte varasem kogemus, vastasel juhul kaasnevad samad riskid, mis ettevõttesisesel EPD koostamisel. Ainus aastatepikkuse EPD koostamise ja verifitseerimise kogemusega teenusepakkuja Eestis, on LCA Support.

Avatud eksportturud teadlikule materjalitootjale ei ole ainuke EPD boonus

Ehitusmaterjalide olelusringi analüüsimine tõstab esile materjali tootmise kitsaskohad, kuna analüüsi käigus kogutakse väga suur hulk informatsiooni kogu tootmisprotsessi kohta. Analüüsi tulemused võimaldavad ettevõttel saavutada parema tootmisefektiivsuse, millega sageli kaasneb ka toodete madalam CO2-jalajälg ning lokaalsem tootmissüsteem. Teadaolevalt on ainult kaks kohalikul kapitalil põhinevat materjalitootjat ligi sajast >250000€ käibega ettevõttest oma toodetele keskkonnadeklaratsioonid hankinud.

Ehkki välismaa firmade tütarettevõtete osas meil täpsemaid andmeid pole, võib öelda, et suurel osal Eestis toodetud ehitusmaterjalidest puuduvad rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnadeklaratsioonid, mis kindlustaks neile konkurentsivõime välisturgudel. EPD taotlemise protsessi läbinud ettevõtetel tuleks aga tagada, et kõik potentsiaalsed kliendid oleksid sertifikaadi olemasolust teadlikud. Lisaks, kui ettevõtja on otsustanud EPD koostamise kasuks, siis tuginedes LCA Support kogemustele, soovitame panustada ka oma töötajate keskkonnateadlikkuse tõstmisele ja neile sertifikaadi sisu tutvustamisele.

Olulised mõisted hoonete keskkonnajalajälje hindamisel

•Keskkonnadeklaratsioon, ingl Environmental Product Declaration (EPD) – verifitseeritud dokument, mis kinnitab numbriliselt konkreetse toote keskkonnamõju.

•Kliimaneutraalsus – seisund, kus ükski piirkond ei paiska õhku vähem ega rohkem kasvuhoonegaase kui ökosüsteem parasjagu siduda jõuab.

•Olelusringi (või elukaare) hindamine, ingl Life Cycle Assessment (LCA) – standardipõhine protsessi (nt hoone ehitamise) keskkonnamõju hindamine.

•Ringmajandus - majandus, kus ressursse ja materjale taaskasutatakse või korduvkasutatakse.

Jaga lugu
Ehitusuudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785
Hannes RummReklaamimüügi projektijuhtTel: 518 4688